Kui erakonna brändide tuntuse järgi jääks Keskerakond napilt Talllinnas ainuvõimust ilma, siis küsitlusse kandidaatide nimede lisandumisel ulatub Keskerakonna toetus linnavolikogus 40 mandaadini, Parempoolsete toetus aga hoopis langeb. Populaarseimatest kandidaatidest ulatub lisaks Keskerakonna kandidaatidele Tallinnas esiviisikusse vaid Marina Kaljurand (SDE).
Kui Keskerakonna brändi toetab Kantar Emori küsitluse kohaselt Tallinnas 43 protsenti, siis küsitlusse esiviisiku ja viimase kandidaadi lisamisel kerkib erakonna toetus septembri lõpu seisuga 45 protsendini. Varasema küsitluse kohaselt septembris ulatus Keskerakonna toetus veel 38 protsendini.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on kindlasti valimistel osaleda plaanivate küsitlusele vastanute hulgas nii brändieelistuse kui kandidaatide eelistuse järgi 19 protsendil.
Kui brändieelistuse kohaselt toetab Reformierakonda kindlasti valima minejate seas üheksa protsendini, siis kandidaatide nimekirja lisanduses tõuseb see protsendipunkti võrra.
Sama lugu on ka Isamaal, mille toetus on ilma nimekirja nägemata kaheksa portsenti ja koos kandidaatide nimedega üheksa protsenti.
Vastupidine lugu on aga erakonnal Parempoolsed, mille brändi toetab valijaist kaheksa protsenti, kui aga küsitlusele vastaja lähtub kandidaatide nimekirjast, langeb erakonna toetus viiele protsendile.
EKRE püsib mõlemas vaates kuuel protsendil, Eesti 300 kahel protsendil ning Koos kolmel protsendil.
Kandidaatidest on Tallinnas üle nimekirjade populaarseim Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, keda toetab 13 protsenti valima minemist plaanivatest tallinlastest. Talle järgnevad keskerakondlased Lauri Laats seitsme protsendiga, Anastassia Kovalenko-Kõlvart nelja protsendiga ning Andrei Kante nelja protsendiga.
Esiviiskusse mahub populaarsuselt veel ainsana väljastpoolt Keskerakonna nimekirja Sotsiaaldemokraatide Lasnamäe esinumber Marina Kaljurand, keda toetab kolm protsenti küsitlusele vastanutest.
Erakonnasiseselt järgneb Kaljurannale Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Reformierakonnas on populaarseimad kandidaadid üle linna Hanno Pevkur ning Urmas Paet. Isamaas on suurim toetus Urmas Reinsalul ja Jüri Ratasel.
Keskerakonnal on truu valijarühm, Reformierakonnal ja Isamaal üleriigilised kandidaadid
Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul on Keskerakonna eeliseks kindel valijarühm, kes on erakonnale väga truu. “Kuigi selle hulk on paarikümne tuhande võrra Tallinnas vähenenud, moodustavad nad Tallinnas olulise osakaalu. See, et nad on ühes elanikkonna kihis nii populaarsed ja monopoolses seisundis, garanteerib neile ka Tallinnas nii suure ülekaalu,” kirjeldas ta.
Eestlaste eelistusi vaadates on pilt Voogi sõnul väga killustunud ega joonistu välja kindlat liidrit.
Sotsiaaldemokraatide toetuse taga on Voogi hinnangul tugevad kandidaadid ning senine kogemus linnavalitsuses. “Nende linnapeakandidaat on juba linnapeakogemusega. See annab aluse neile tugeva tulemuse tegemiseks, mis võrreldes eelmiste valimistega on kindlasti kordades parem,” rääkis ta.
Reformierakonnal ja Isamaa kahjuks räägib see, et nende nimekirjas ei leia tugevaid kandidaate praegusest linnavalitsusest, vaid pigem veavad nimekirja üleriigilise tuntusega nimed, ütles Voog. “Sotsidel on ikkagi ka selliseid kandidaate, kes on ka linnavalitsuse tegevuse või eelneva tegevuse tõttu saanud reputatsiooni, et nad on hästi atraktiivsed. Aga Isamaal ja Reformierakonna põhieelistus rajaneb ikkagi nende tegijatel, kes on riigi tasandil hästi tuntud.”
Voog nentis, et siiski võivad nad oma toetust veel tõsta ning vaadates kulutusi reklaamile näitavad lähinädalad, kas see aitab positsiooni parandada.
EKRE on üle-eestiliselt palju tugevam kui Tallinnas. “EKRE sõnumid on ikkagi olnud asjakohasemad pigem Eesti äärealadel, Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis. Tallinnas neil puudub ka linnavalitsuses olemise kogemus ja nende sõnumid ei ole olnud sellised, mis muudaks nad Tallinnas atraktiivseks. Aga arvestades nende ressursse ja tuntud riigikogulasi kandidaatide nimekirjas, on pigem tõenäoline, et nad viis protsenti ületavad,” rääkis Voog.
Eesti 200 positsioon on aga Tallinnas ja üle riigi pigem sama ning erakonna bränd on saanud oluliselt kahjustada. Ka erakonna ministrite nimed Tallinna kandidaatide seas ei ole toetust oluliselt tõstnud.
Erakonna brändiga hea toetusega Parempoolsete nimekiri aga ei sisalda Voogi hinnangul ilmselt tallinlaste jaoks piisavalt tuntud nimesid. “Seetõttu on nad brändina oluliselt populaarsemad kui kandidaatide eelistuse kaudu mõõdetuna. Nad on viie protsendi lähedal ja ühtegi väga atraktiivset kandidaati või tugevat linnaosa neil ka ei ole, et nad võiksid saada isiku- või ringkonnamandaadi. Jääb ainult lootus kompensatsioonimandaatidele, kui nad ületavad viie protsendi piiri.”
Erakonna Koos toetus ulatub kolme protsendini, kuid neil on vaid üks tugev piirkond, Põhja-Tallinn, kus neil on ka nimekiri pikem kui üks või paar nime ja nad nõrgestavad Keskerakonna positsioone, rääkis Voog. Et nad suudaksid ületada künnist, Voog tõenäoliseks ei pea.
Uuring viidi läbi küsitlusperioodil 25. septembrist 2. oktoobrini. Kokku küsitleti veebis 415 Tallinna valimisõiguslikku elanikku. Igast ringkonnast küsiti arvamust kuue kandidaadi kohta.