Kalad, kes põgenevad kiskja eest, jätavad endast maha keerukate keerisrõngaste mustri, mis peaks jälitajat segadusse ajama ja olema nende jaoks, nagu suitsukate. Uus sakslaste uuring näitab, et hülged suudavad üksnes vurrude abil selles segaduses orienteeruda ja ära arvata kala tõelise liikumissuuna, kirjutab Earth.
Saksa teadlased õpetasid hülge nimega Filou tundma kahte eri suurusega veekeerist, kasutades ainult kompimist: nägemine ja kuulmine olid täielikult välistatud. Filou pidi hindama, kumb neist oli suurem, ning tegema valiku. Tulemused olid hämmastavad: rohkem kui 80% kordadest valis ta õigesti, suutes eristada keeriseid, mille läbimõõt erines vaid 17,6 millimeetrit.
Miks see oluline on? Kui kala põgeneb, paiskab ta välja mitu veesurvet ja teine neist tekitab tavaliselt suurema rõnga, mis on suunatud vastassuunas liikumisele. Seega annab suurem rõngas vihje, kuhu kala tegelikult läks. Hüljes, kes suudab rõngaste suurusel vahet teha, oskab sellele ka õigesti reageerida ja säästab jahipidamisel nii energiat kui ka aega.
See uuring näitas, et hülgevurrud suudavad tunnetada äärmiselt peeneid veevoolude erinevusi, muutudes praktiliselt „nägemiseks puudutuse kaudu“. Samas märgivad teadlased, et looduses on olukord keerulisem, kuna vesi on hägune, liikuv ja segane. Kuid katses saavutatud täpsus annab nende sõnul tugeva aluse edasisteks välitöödeks.
Artikkel ilmus väljaandes Journal of Experimental Biology.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare