Linnapea Katri Raik tõttas sotsiaalmeedias süüdistama meie ajakirjanikke ebaobjektiivses ja vales tegutsemises. Sisulisi etteheiteid tal aga polnudki peale selle, et tegu on “järjekordse klikilooga”.
See, kuidas Narva võimud on praeguses olukorras reageerinud, on imelik ja kurb. Seda enam, et Narva linn otsustas pärast selle akti saamist dokumenti avalikkuse eest varjata, avalikuks tulles aga seda marginaliseerida, öeldes, et tegu on mingisuguse vahearuandega, mida vastutav linnaamet pole heaks kiitnud, ehk siis justkui polegi tegu tõsiseltvõetava hinnanguga. Ometi on selle koostaja Soome Aalto ülikooli insener Toomas Kaljas ametlikult riigi poolt tunnustatud ekspert, kellelt Narva ise selle töö tellis.
Nüüd on muidugi huvitav jälgida edasisi sündmusi. Loodetavasti ei kulge edasine arutelu samasuguse saladusloori all, millega püüti varjata põhjalikku, ligi 600 leheküljel olevat ning üle 30 000 euro maksvat ekspertiisiakti. Huvitav saab olema seegi, kuidas linn plaanib seda hinnangut ilusamaks disainima hakata. Kas püüab eksperti ümber veenda, et ta oma seisukohti pehmendaks, või tellib maksumaksja raha eest uue hinnangu, mis on linnavalitsusele sobilikum? Kas kogu selles jamas leitakse ka vastutajad? Seejuures ei tohi unustada aga põhieesmärki: et spordiobjekti saaks kasutada eesmärgipäraselt, ohutult ja maksumaksjale mitte liiga koormavalt.