Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on naftaturu olulisim mõjutaja hetkel see, kuidas ja milliste vahenditega suudavad USA ja Iraan oma erimeelsused lahendada. Sel nädalal on jäänud nafta hind maailmaturul stabiilseks selle tõttu, et turg saab vastakaid signaale – USA liigutas piirkonda oma sõjalaevad ning USA president Donald Trump lubab ühel päeval Iraani protestijate tapmise eest karistada, samas teisel päeval kiidab, et „läbirääkimised on väga head“.
„Otsene sõjaline konflikt oleks kauakestvam ning ettearvamatuma tulemusega kui senised USA sõjalised sekkumised Lähis-Idas, nagu Iraagis, Liibüas ja Süürias, mis ei toonud piirkondadesse kohest rahu, vaid põhjustasid võimuvaakumeid ja ebastabiilsust. See tähendaks selget mõjurit nafta hinna tõusule, sest Omaani ja Iraani vahelisest Hormuzi väinast käib läbi umbes viiendik kogu maailma naftatranspordist,“ selgitas Sassi.
„Iga geopoliitiline signaal mõjutab naftahindu isegi ilma tegeliku tarnekatkestuseta, mistõttu elame keerulisel ajal, kus põhjapanevaid prognoose on raske teha,“ lisas Sassi.
Sel nädalal teatasid mitmed India rafineerimistehased, et väldivad Vene päritolu odava nafta ostmist, kuna riik proovib üle aastakümnete jõuda kaubandusleppeni USAga.
„See samm on parandanud alternatiivsete tarnijate positsiooni turul, mis on hindu samuti natuke ülespoole surunud, kuid kuna India valitsus pole ametlikku täielikku Vene naftakeeldu välja kuulutanud, on hetkel selle teguri mõju globaalsele hinnale pigem väiksem,“ ütles Sassi.
Seetõttu proovib Venemaa leida India asemele uusi ostjaid, kellest üheks on Hiina. Jaanuaris kasvas Vene nafta mereeksport Hiinasse 1,86 miljoni barrelini päevas, mis on 46% kasv eelmise jaanuariga võrreldes. Samal ajal kaalub Euroopa Liit sanktsioone Venemaa naftaga seotud sadamate suhtes ning 20. sanktsioonipakett on võtnud sihikule Vene varilaevastiku.
Kui geopoliitilised riskid realiseeruvad, loob see surve naftahindade kergitamiseks ja volatiilsuseks, mis tähendaks hindade aktiivset üles-alla liikumist. Struktuursed tegurid ehk kasvanud pakkumine ja nõrk nõudlus survestavad hinda aga pikemas perspektiivis allapoole.
„Hetkel on märgata, et ülemaailmne pakkumine on jätkuvalt suhteliselt tugev, mis pärsib hinda, kui geopoliitilised riskid ei hakka lähiajal tarneohtu kasvatama. OPECi toodangumaht jaanuaris küll langes 28,34 miljoni barrelini päevas, ent siiski jääb nõudlus pakkumisele alla,“ ütles Sassi.
Eesti tanklatesse jõuavad maailmaturu hinnakõikumised keskeltläbi nädalaga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)