Beljajev alustas oma sportlasteed Kiievis, kus lõpetas treenerite kooli jalgrattaspordi erialal. Siiski viis elu teda eeskätt jalg- ja käsipalli radadele. Aastatel 1960–1966 oli ta kutseline jalgpallur ning saavutas 1962. aastal Moskva Dünamo väravavahina Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali. Sama aasta karikavõistlustel aitas ta meeskonna finaali.
Ka käsipallis jõudis Beljajev tippu – ta tuli 1963. aastal Eesti meistriks ning jätkas seejärel pikki aastaid treeneri ja kohtunikuna. Ta juhendas 1976–1988 Tallinna Näidislinnuvabriku naiskonda ning 1988–1993 Kooperaatori meeskonda. Tema töö ulatus ka rahvusvahelisele tasandile – 1978. aastal sai temast rahvusvahelise kategooria käsipallikohtunik, 1980. aasta Moskva olümpiamängudel tegutses ta lauakohtunikuna ning alates 1994. aastast oli Euroopa Käsipalliföderatsiooni delegaat. Lisaks kuulus Beljajev ka Eesti Värvpalliföderatsiooni juhatusse.
„Valentin Beljajev jääb meie mälestustesse kui mitmekülgne ja sihikindel spordimees, kelle panus Eesti spordiellu on märkimisväärne ja püsiv,“ teatas Eesti käsipalliliit järelhüüdes.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare