Arutelus, kas käsimüügiravimeid võiks müüa lisaks apteekidele ka toidupoodides ja tanklates tasub hetkeks kõrvale jätta vastanduvad hoiakud ning küsida praktiline küsimus: milline mudel toetab kõige paremini tervist ning vähendab olukordi, kus haigestunud inimesel jääb kerge leevendus ostukoha kauguse või ebapiisavate avamisaegade tõttu saamata?
Paljud käsimüügiravimite ostud sünnivad ootamatult tekkinud vajadusest. Küllap on paljudele lapsevanematele tuttav olukord, kus beebil või mudilasel on hilisõhtul tõusnud palavik, aga kodus olevate palavikuravimite varu on ootamatult otsa saanud. Või tekib endal kodust kaugel väikelinnas või maakohas viibides ootamatu hamba- või peavalu, vajalikke ravimeid pole kahjuks kaasas, kuid apteek on juba suletud. Kui ravimite ainus müügikoht on väga kaugel või hoopiski kinni, siis võib olukord peagi väga ebamugavaks või isegi ohtlikuks muutuda.
Toidupoes või tanklas käsimüügiravimite müümise võimaldamise mõte ei ole panna inimesi rohkem ravimeid ostma. Selle eesmärk on teha tõenduspõhised ja madala riskiga lahendused paremini kättesaadavaks, et tervisemure ei ägeneks või seda ei üritataks lahendada alternatiividega, mis võivad olla vähem mõistlikud. Näiteks Hollandis saab teatud käsimüügiravimeid osta nii jaekettidest kui ka tanklapoodidest. Sama praktika kehtib mitmes Põhja- ja Lääne-Euroopa riigis.
Väide, et käsimüügiravimite kättesaadavuse laiendamine jätab inimese ilma professionaalsest nõustamisest, ei pea paika. Eestis toimib juba täna ööpäevaringne Perearsti nõuandeliin 1220, kuhu inimesed saavad pöörduda esmaste vaevuste korral ning küsida täpselt seda, mida sageli apteegistki: kas ravim on vajalik, milline neist sobib ja millal tuleks pöörduda arsti poole. See teenus on kättesaadav ka hilisõhtul, öösel ja nädalavahetustel – just siis, kui apteek on sageli suletud. Kui nõu on saadud, on inimesel samal ajal ka reaalne võimalus vajalik ravim kohe soetada, kui lähim toidupood või tankla on avatud. Seega ei kao nõustamine kuhugi, vaid on olemas siis, kui inimesed seda päriselt vajavad.
Apteegi roll ei kao
Apteek on ja jääb tervisenõustamise keskuseks. Samas moodustavad apteekide igapäevatööst märkimisväärse osa lihtsad ja madala riskiga kordusostud, kus inimene teab täpselt, mida ta vajab, ning juba täna tellivad inimesed käsimüügiravimeid apteekide veebipoodidest ilma igasuguse nõustamiseta.
Arutelu ei peaks taanduma küsimusele, kas apteegid kaotavad oma rolli, vaid sellele, kas tervishoiusüsteem kasutab oma ressursse mõistlikult. Meil on juba praegu probleem proviisorite ning farmatseutide nappusega. Lähiajal pole ka näha, et neid ülikoolidest piisaval hulgal juurde tuleks.
Kui osa madala riskiga käsimüügiravimitest oleks kättesaadav ka toidupoes või tanklas, võimaldaks see apteekidel keskenduda rohkem just neile olukordadele, kus nende teadmised on asendamatud: retseptiravimite väljastamisele, ravimite koostoimete nõustamisele ning riskirühmade teenindamisele. Toidupood või tankla ei asendaks apteeki, vaid pakuks piiratud valikus esmavajalike ravimite paremat kättesaadavust.
Võit hinnas
On terviseteemasid, kus inimene ei soovi oma vajadust teiste ees selgitada või vahel isegi apteekriga jagada. Kui eesmärk on, et inimene teeks mõistliku ja turvalise valiku, peab süsteem arvestama ka privaatsusega. Toidupoe keskkond pakub tänu iseteeninduse valikutele rohkem diskreetsust ning võimaldab uudishimulike pilkudeta oma tervisehädadele abi otsida.
Privaatsuse kõrval parandab ostukohtade laiendamine oluliselt ka ajalist paindlikkust. Lisaks tanklatele on Eestis mitmeid jaekette, kellel on mitu ööpäevaringselt avatud poodi – näiteks Prismal – ning see tähendab, et abi ei sõltu enam sellest, kas apteek on lahti või kas inimene jõuab enne sulgemist kohale. Eriti oluline on see lapsevanematele, vahetustega töötajatele ning neile, kes elavad kohas, kus apteek on harva avatud või asub kaugel.
Tarbija võidaks ka hinnas. Kui käsimüügiravimite müük laieneb, tekib konkurents nii müügikohtade kui ka tarneahelate vahel, mis avaldab loogiliselt survet hindadele. Näiteks Rootsi kogemus nikotiiniplaastritega näitab, et käsimüügiravimite lubamine tavakauplustesse alandas tarbijahindu ligikaudu 15 protsenti. Nii muutub esmavajalik abi taskukohasemaks ning rahvatervise vaates tähendab see, et inimesed saavad kergemate vaevuste korral kiiremini ja mõistlikumalt tegutseda enne, kui probleem jõuab tõsisemaks muutuda. Samuti on konkurentsiamet soovitanud lubada käsimüügiravimite müüki ka jaekettides, et hinnad tarbija jaoks soodsamaks muutuksid.
Süsteem peab olema kontrollitud ja selge
Hirm, et käsimüügiravimite müük väljaspool apteeki tähendab kontrolli kadumist, pole põhjendatud. Ravimite ohutus ei sõltu müügikohast, vaid müüki kontrollivatest regulatsioonidest. Müüdavate ravimite sortiment, kogusepiirangud ja kasutusinfo peavad olema rangelt määratletud ning nende järgimist peab kontrollima Ravimiamet. Kui riik suudab reguleerida alkoholi ja tubaka müüki, samuti ravimite müüki apteekides, suudab ta seda teha ka teistes müügikohtades. Küsimus ei ole niivõrd võimekuses, vaid tehtavates valikutes ja seatavates prioriteetides.
Käsimüügiravimite müük toidupoes või tanklas saab olla mõistlik ainult selgete ja läbimõeldud reeglite olemasolul. Müügil peaks olema piiratud valik madala riskiga ja laialt kasutatavaid ravimeid ning esmatarbeid, näiteks valu, külmetuse, allergia ja seedevaevuste leevendamiseks ning haavahoolduseks. Vajadusel saab kehtestada ka kogusepiirangud.
Oluline on, et ostuhetkel oleks arusaadav info ravimi sobivuse ja arsti poole pöördumise vajaduse kohta. Samuti peab käsimüügiravimite müügikohtade laiendamise puhul kehtima järelevalve, mis on sama range kui teiste reguleeritud kaubagruppide puhul.
Kõik võidavad
Käsimüügiravimite müügikohtade laiendamise idee püüab lahendada probleemi, kuidas teha abi kättesaadavaks nii, et see oleks ühtaegu turvaline, mõistlik ja inimese eluga kooskõlas. Kui madala riskiga ja laialt kasutatavaid ravimeid on võimalik osta sealt, kuhu inimesed tihemini satuvad, ning ka hilisõhtul, nädalavahetusel ja vajadusel ööpäevaringselt avatud poodidest või tanklatest, jääb vähem ruumi olukordadele, kus väike tervisemure leevenduse puudumise tõttu suureks kasvab. Apteegi nõustav roll säilib ja isegi tugevneb, samal ajal kui tarbija võidab privaatsuses, ajas ja hinnas – konkurentsi surub hindu alla ning esmavajalik leevendus muutub kättesaadavamaks kõigile.
Küsimus ei peaks olema müügikohas, vaid põhimõttes: kas tervishoiusüsteem lähtub inimese tegelikust elust või eeldusest, et haigused tunnevad kellaaega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)