Eesolevatel kohalikel valimistel leiab ainuke omavalitsuste liitumine aset Ida-Virumaal, kus üheks vallaks saavad Toila ja Jõhvi vald. Ühinemise vastaste hirm on eestluse vähenemine piirkonnas.
Rahvaküsitluse põhjal olid Toila valla elanikud valdavalt liitumise vastu. Liitumise vastased loodavad, et uus vallavõim arvestab nende sooviga säilitada suures omavalitsuses eesti meel ja keel.
1990. aastatel Toila valla esimestesse volikogu koosseisudesse kuulunud Margus Paalo oli üks neist paljudest Toila valla elanikest, kes ei pooldanud rahvaküsitlusel koduvalla liitumist Jõhviga. Neljapäeva õhtul Toila seltsimajas toimunud valimisdebatil osales Paalo kuulajana.
Ta tõi esile, et aastakümneid on Toila olnud Eesti idapoolseim eestluse kants. Nimelt jäävad Toila ja idapiiri vahele valdavalt venekeelse elanikkonnaga Narva, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Margus Paalo kardab, et uues suurvallas võib see Toilale omane eestimeelsus kaduda.
Karuteene tegi tema arvates juba Toila kooli gümnaasiumiosa sulgemine.
“Keskkoolis ei õpita ju ainult aineid, vaid see meelsus, see õhkkond, see on see, mis hakkab pisut kaduma. Jah, mu lapselaps läks ka gümnaasiumisse Tartu, sest ta ei tahtnud Jõhvi minna,” ütles Paalo.
Neljapäevasel debatil toodi esile, et suhtumist piirkonna eestikeelsesse valijasse näitab hästi see, et ühendvallas kandideerivad Koos ja Keskerakond ei pidanud vajalikuks oma esindajat Toila debatile saata.
Margus Paalo ütles, et kui liitumine ette võeti, siis oleks võinud seda teha juba põhjalikumalt. Ehk oleks pidanud protsessi kaasama ka Kohtla-Järve, kes oleks võinud ühendvallale loovutada oma Toila külje all asuva vähem kui tuhande elanikuga satelliitlinnaosa Oru.
“See on väga loogiline, et see Oru võiks olla valla koosseisus, ta on nagu linnriik siin. See on absurdne,” sõnas Paalo.
Ühinemise järel saab Jõhvi vallas olema kokku üle 15 000 elaniku. Toilas on neid 4400 ja Jõhvis 11 000.