Hiljuti välismeedias ilmunud arvud selle kohta, kui palju on USA suurendanud Eesti jaoks relvade müügi limiiti, vastavad üldjoontes tõele ning Eesti soovib USA-lt osta lisaks Himarseid, ATACMS-e, aga ka uusi pikamaarakette Prism, ütles ERR-ile kaitseminister Hanno Pevkur.
Ukraina väljaanne Kyiv Post teatas kolmapäeval, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon teavitas USA kongressi, et suurendab Eestiga sõlmitud relvamüügitehingut, mille väärtus kerkib 4,7 miljardi USA dollarini. 2022. aastal sõlmitud lepingu väärtus oli pool miljardit eurot.
Väljaanne märkis, et kokkuleppe järgi ostab Eesti aastate jooksul sadu Himarsi rakette, Himarsi süsteeme müüakse Eestile kuus veel ning mitu korda rohkem müüakse ATACMS-süsteeme.
Pevkur kinnitas, et taoline otsus on kongressis tehtud ning Eesti ostulimiiti suurendatud ning nüüd saab edasi minna järgmisse etappi ehk hakata Pentagoniga kokku leppima täpsetes kogustes ja tarneaegades.
Täpseid koguseid avaldada ei saa, kuid Kyiv Posti avaldatud arvud vastavad suurusjärkudes tõele, lisas Pevkur. Näiteks ostab Eesti praegusele kuuele Himarsi süsteemile lisaks sama palju veel.
“Lisaks Himarsile on meil vaja ka Himarsi laskemoona ja eelkõige meie fookus keskendus võimalikult pika laskeulatusega laskemoonale ja võimalikult suure mõjuga laskejõumoonale ehk ATACMS. Meie huvi kindlasti on vaadata ja ameeriklastega koos rääkida ka nende uuest arendatavast pikamaaraketist nimega Prism. Aga millised täpsed kogused saavad olema, neid me hea meelega välja ei ütle. Aga need limiidid, mis meile eraldati, on tõesti märkimisväärsed,” lausus Pevkur.
Eesti ostud on aastate peale ära jaotatud ning jutt käib sadadest miljonitest eurodest, märkis ta.
“Ja kui me võtame kõik oma süsteemid kokku, mis pikamaasüsteeme puudutavad, siis see ületab ka miljardit eurot. Need süsteemid tervikuna on kallid ja ka see laskemoon oma tulejõust ja lennukaugusest tulenevalt on väga kallis. Aga me teame seda, et meil seda pikamaa tulejõudu on vaja ja seetõttu me need plaanid oleme teinud ja raha ka planeerinud,” lausus Pevkur.
Uued limiidid küsiti USA-lt teadlikult suuremana, et mitte hakata vajadusel jälle kongressi käest uut luba küsima, lisas ta.
“Me küsisime teadlikult limiite suurematena selleks, et me ei peaks jälle ootama mitu aastat, kui meil selleks peaks vajadus olema. See protsess niigi on kongressis võtnud meil üle kahe aasta,” ütles Pevkur.
Kuigi otsus on USA-s tehtud, siis kiiretele kokkulepetele Pentagoniga tõmbas vähemalt ajutise kriipsu USA valitsusasutuste tööseisak, märkis kaitseminister.
“Kui see tööseisak pole lõppenud, on ka väga raske ennustada, kui kiiresti me saame Pentagoniga edasi liikuda täpsemate detailidega. Esialgsed plaanid olid, et pärast kongressi otsust võtab see mõned nädalad. Aga nüüd on natuke teadmatust juures,” lausus Pevkur.
Eesti soovib osta ka C-RAM õhutõrjesüsteemi
Pevkur kinnitas, et Eesti soovib osta ka C-RAM õhutuvastus- ja tõrjesüsteemi ning et praegu on käimas turu-uuring, et otsustada, kas selleks kuulutatakse välja rahvusvaheline hange või minnakse valitsustevahelisse leppesse.
“Meil on C-RAM-i ostusoov olemas, me oleme selle eelarvesse planeerinud ja praegu käivad turu-uuringud, milline see süsteem võiks olla,” ütles Pevkur.
Kui palju see Eestile maksma läheb, näitab hange, kuid odava süsteemiga tegu pole ning hind ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse, lisas kaitseminister.
Peale turu-uuringu valmimist teeb Eesti otsuse, kas tehakse rahvusvaheline hange või ostetakse süsteem valitsus-valitsus leppega.
“Sõltuvalt sellest, kas meil tuleb julgeolekupoliitiline huvi mängu või mitte. Nii et teeme turu-uuringu lõpuni, vaatame kõigile numbritele otsa, mis on hinnavahemikud, ja siis saab teha otsuse, kas läheme valitsus-valitsus leppesse või rahvusvahelisse hankesse,” lausus Pevkur.