Keskkonnaameti sõnul muutub ilves just talve teises pooles rohkem märgatavaks, sest veebruaris ja märtsis peavad need Eesti ainsad metsikud kaslased pulmi. Üksildase eluviisiga ilves liigub sel perioodil märksa rohkem ringi.
Ilves on uudishimulik, kuid väga ettevaatlik loom, kes liigub peamiselt ringi hämaras ja öösel. Inimesele on ta ohutu ning kaob tavaliselt enne, kui inimene teda ise märkab. Autosid ja hooneid ei oska ta seevastu karta.
Inimasustuse lähedusse võivad sattuda eeskätt just noored isendid.
Ilvese eluala ehk kodupiirkond ulatub mitmesaja ruutkilomeetrini. Ühe isaslooma eluala kattub seejuures mitme emaslooma omaga. Hea õnne korral võib jooksuajal kuulda ka ilvese kräunumist, mis kostub üsna kaugele. Noored ilvesed on jooksuajaks emast lahku läinud ja rändavad uut eluala otsides ringi. Nii võivad nad sattuda ka inimasustuse juurde.
Kui sinu kodu läheduses on teada, et seal liiguvad ilvesed:
-
Hoia lemmikloomad öösiti koidu- ja videvikuajal siseruumis või turvalises aedikus.
-
Hoia toidujäätmed, lemmikloomatoit jms kinniselt, et mitte harjutada metsloomi mõttega hõlpsasti kättesaadavast toidust. See aitab ära hoida ka haiguste (nt kärntõbi) levikut.
-
Ilvest kohates jää rahulikuks ja taandu.
Ilves on oluline osa meie mitmekesisest loodusest. Eestis hinnatakse ilvese arvukuseks ligikaudu 800 isendit. Viimasel kümnel jahihooajal ei ole Eestis ilvesele jahti peetud.
Murtud lemmik- ja kariloomadest saab teada anda Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee, tel 662 5999). Väljaspool tööaega saab teavitada ka riigiinfo telefonile 1247.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)