Euroopa sõltub oma tuumavihmavarju asjus USA-st. See vihmavari koosneb USA tuumarelvadest Euroopas ja NATO 5. artiklist. Kui USA-d ei saa enam usaldada, on Euroopa silmitsi sünge väljavaatega, et on koos maailma suurimat tuumaarsenali omava naabri Venemaaga üksi koju jäetud, kirjutab Bloomberg.
Praegu on NATO Euroopa liitlastest tuumarelv olemas ainult Suurbritannial ja Prantsusmaal. Oodatakse, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron pakub oma tuumaheidutust sel kuul peetavas kõnes ka ülejäänud Euroopale, teatasid allikad Bloombergile. Macron rääkis sellest võimalusest juba eelmisel aastal.
Piisava raha eest võiksid Euroopa riigid teoreetiliselt tuumaraketid saada, aga see tähendaks valusaid valikuid: suured kulud ja rahvusvaheliste kokkulepete rikkumine, kui riigid tahaksid välja arendada oma arsenali, või leppimine, et liitlase kaitsmise kohustuse võtmine tähendaks tõenäoliselt ise rünnaku alla sattumist.
„Kujutage ette, et Venemaa tungib Eestisse sisse,“ ütles ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudi vanemteadur Pavel Podvig Bloombergile. „Niisiis on Prantsusmaal järgmine arvestus – neil on võimekus teha Venemaale palju kahju, aga Venemaa teeks kindlasti vastuseks Prantsusmaale palju kahju. Kas see oleks midagi sellist, mida Pariis oleks valmis kaaluma?“
Euroopa tegeleb selle asjaga ettevaatlikult. Vaadatakse ette, milliseid märke saadetakse Venemaale, ning hoitakse aruteluseid kahe- või kolmepoolsetena riikide vahel, millel on omavahel suur usaldus, ütles informeeritud allikas Bloombergile.
Riigid, mis arutelus osalevad, võõrustavad tavaliselt USA vägesid, asuvad Venemaa lähedal ja tunnevad otsest ohtu Venemaa valitseja Vladimir Putini poolt, ütles aruteludega tuttav allikas Bloombergile. Arutelud toimuvad sügavalt sõjalisel tasemel ja isegi ministrid ei pruugi teada, lisas allikas.
USA vihmavarju asendamine uute Euroopa relvadega ei ole muude probleemide kõrval enamikule riikidele taskukohane, märgivad eksperdid. Praegu oleks Euroopal kõige parem arendada eesrindlike mittetuumarelvade arsenali, mis võiks ohustada väärtuslikke sihtmärke Venemaal või tõkestada sissetungi, märkis Suurbritannia Royal United Services Institute’i vanemteadur Darya Dolzikova.
„Mina ei näe üleeuroopalist tuumaheidutust,“ ütles hiljutise Euroopa tuumaheidutuse raporti autor Dolzikova. „Ma arvan, et see ei ole teostatav. Küll arvan ma, et on ruumi küsida, mida arvavad prantslased ja britid oma kodusest heidutusest ja kuidas see mõjutab Euroopa julgeolekut.“
Prantsusmaal ja Suurbritannial on kokku umbes 400 kasutusvalmis tuumalõhkepead. USA-l on neid 1670.
Vaatamata väikesele arsenalile on prantslastel ja brittidel kahepeale piisavalt tulejõudu, et hävitada sadu linnu, rääkis Dolzikova. Venemaa suur arsenal, mis sisaldab väiksemaid tuumarelvi, annab talle rohkem sihtmärkide valiku ja reageerimivõimalusi.
Suurbritannia ja Prantsusmaa kulutavad oma tuumarelvade ülalpidamisele iga aasta umbes 12 miljardit dollarit. See on näiteks üle poole Rootsi kogu kaitse-eelarvest.
Kallite tuumarelvade kaitse laiendamist ka teistele riikidele oleks raske valijatele maha müüa, isegi kui kulud ei kasvaks.
Pariisi mõttekoja IFRI raporti järgi võiks Prantsusmaa paigutada oma tuumarelva kandmiseks võimelisi hävituslennukeid teistesse Euroopa riikidesse, näiteks Poolasse. Lihtsamad võimalused oleksid NATO riikide suurem osavõtt Prantsusmaa tuumarelvaõppustest või Prantsusmaa ja NATO tuumaplaneerimisgrupi tihedam koostöö.
Üksikud riigid võiksid investeerida niinimetatud turnkey-võimekusse, mis tähendab, et kõik oleks olemas tuumarelva ehitamiseks, kui seda peaks vaja olema. Aga seegi nõuab tuumaelektrijaamu, keerulisi ja kalleid rikastamistehaseid ja poliitilist tahet rikkuda tuumarelvade leviku piiramise kokkuleppeid, ütles Euroopa tuumarelvaaruteludega tuttav allikas Bloombergile.
Ei ole ka kindel, et Suurbritannias ja Prantsusmaal oleksid alati valitsused, mis jäävad kindlaks ülejäänud Euroopa kaitsmisele, ütles IFRI teadur Héloïse Fayet. Prantsusmaal on näiteks paremäärmusliku Rahvuskogu juhid Marine Le Pen ja Jordan Bardella häälekalt tuumaheidutuse jagamise mõtte vastu protestinud.
Ühendkuningriigi arsenal on aga sügavalt USA-ga seotud. Kuigi brittidel on tuumaheidutuse kasutamiseks operatiivne sõltumatus ja allveelaevad on kohapeal ehitatud, pärinevad raketid USA ettevõttelt Lockheed Martin.
Erinevalt Prantsusmaast on Suurbritannia tuumaheidutus juba alates 1962. aastast Euroopat kaitsnud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)