Jüri Muttika tegi ringkäigu salajases sõjatehases Baltijets, mis nõukogude ajal asus keset Narva linna ning millest on valminud lavastus “Sisekliima”. Mari-Liis Lille sõnul on lavastuse peategelasteks sõjatehase töötajad, kes sageli oma elu hinnaga nautisid tolle aja kohta väga luksuslikke töötingimusi.
1947. aastal loodud sõjatehas Baltijets oli salajane objekt, mis asus keset Narva linna. Hiiglaslikku hoonetekompleksi tähistati tagasihoidliku nimega Postkast nr 2.
“Nõukogude ajal töötas siin umbes 4000 inimest. Tehasest läks läbi raudteejaam, siin oli oma depoo,” ütles Narva muuseumi sündmuste kuraator Boriss Medvežnikov.
Lisaks sõjatehnikale sigines toodangusse ka tsiviilotstarbelist kraami ja just selles tehases valmisid Juku arvutid ja Nõukogude Liidu esimene vähki tuvastav aparatuur.
Baltijetsi töötajad elasid üle keskmise hästi ja lisaks palgale said nad korraliku korteri ja head sportimistingimused, oma kultuurimaja, lasteaia ja regulaarsed puhkused sanatooriumites.
Kuigi Baltijets likvideeriti vabariigi valitsuse otsusega 1993. aastal, tegutsesid erinevad ettevõtted tehases ka pärast seda edasi.
Nii Tallinnas kui Narvas mängitakse lavastust “Sisekliima”, mis jutustab just Baltijetsi tehases töötanud inimeste eludest. “Kõik sai alguse nendest lugudest, kus inimesed meenutasid, kuidas neil oli suurepärane tehas, kuidas nad said minna keset tööpäeva puhkeruumi, kus mängis mahe muusika, vahel sai kohvi kõrvale ka konjakit, sest on fakt, et teatud tüüpi alkohol aitab kiirituse vastu, sest tehases töödeldi uraani,” ütles lavastaja Mari-Liis Lill.
Lavastaja meenutas kuuldud lugu, kus teatud radioaktiivseid elemente hoiti piirituse sees. “Väga palju oli probleeme sellega, et neid elemente ei saanud hästi hoiustada, sest piiritus oli lihtsalt ära joodud,” nentis Lill.
“Sündmused on karmid, seal inimesed ikkagi saavad kiiritada, jäävad haigeks, surevad. Me räägime kõigest läbi naeru ja pisarate,” ütles lavastuses “Sisekliima” Baltijetsi töötajat kehastav Kristjan Sarv.
“See on juba suur asi, et me elame riigis, kus me saame teha nalja nõukogude mineviku üle,” tõdes Lill. “Ega see ei ole ainult nostalgiline tagasivaade, me ikkagi teeme tükki sellest, kuidas Narva on täna selline nagu ta on ja milline on olnud see teekond tänapäeva.”
Mari-Liis Lille lavastus “Sisekliima” 2025. aasta Vabaduse teatrifestivalil Autor/allikas: Jelizaveta Gross