Eelmisel nädalavahetusel teatas Soome uudisteagentuur STT, et kaks ukrainlast tegid laevatehases 14-tunniseid tööpäevi, saamata selle eest ületunnitasusid.
Helsingin Sanomat on nüüd teada saanud teisest juhtumist, kus 18 ukrainlast on jäänud osa töötundide eest üldse ilma palgata. Neile ei ole makstud ületunnitasusid, lisatasusid ega puhkusetasusid.
Pea kõik ukrainlased on sõjapõgenikud, kes on töötanud Meyeri laevatehases torude ja ventilatsioonisüsteemi paigaldajatena allhankeettevõttele, mida juhtis Eesti mees.
Laevatehas ehitab luksuslikke kruiisilaevu Kariibi merele.
Kahtlustatav tööalane ärakasutamine on toimunud paari viimase aasta jooksul, eriti 2023. aastal. Helsingin Sanomate andmetel kahtlustatakse, et ukrainlased on ilma jäänud kuni 140 000 eurost palga- ja muust teenitud rahast. Soome politsei kahtlustab, et paljud on ilma jäänud tuhandetest eurodest tunnipalgast.
Üks ukrainlane töötas aastatel 2022-2023 kokku seitse nädalat üldse palka saamata. Kokku jäi tal saamata üle 10 000 euro.
Ukrainlased töötasid ettevõtte heaks, mis on nüüd pankrotis. See nimetas oma tegevusaladeks laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitamise. Ettevõtet juhtis Eesti mees.
Helsingin Sanomate andmetel on Eesti mehele esitatud süüdistused liigkasuvõtmises ja õnnetuskindlustuspettuses ning pensionikindlustuspettuses. Mees on jätnud ukrainlaste palgaandmeid deklareerimata ligi 200 000 euro väärtuses.
Ukrainlaste sõnul on nad töötanud 10-12 tundi päevas. Kollektiivlepingu järgi ei tohiks tööaeg ületada kaheksat tundi.
Võimud usuvad, et töösuhe maskeeriti erinevate maksude ja kohustuste vältimiseks „kergettevõtluseks“ (soome keeles kevytyrittäjyys), mis on välismaise tööjõu kuritarvitamisel väga tavaline.
Soome töökaitseametkond on leidnud, et ukrainlased olid haavatavas seisundis, sest ei osanud ei inglise ega soome keelt ning neil ei olnud mingeid teadmisi seadusandlusest ega ametivõimude tegevusest.
Osale ukrainlastest anti allkirjastamiseks dokument, milles töövõtja andis „nõusoleku“ palga hilinemisele. Tööandja lubas neile, kes ähvardasid töölt lahkuda, kui saamata raha kätte ei saa, kõrgemat tunnipalka.
Osa ukrainlastest elas tööandja organiseeritud korteris, mis võimude hinnangul suurendas nende sõltuvust.
Helsingin Sanomate andmetel osales ukrainlaste juhtumis ettevõtlusteenuseid pakkuv ettevõte, millel on seoseid Eesti organiseeritud kuritegevusega. Sama ettevõte figureeris ka teises Soome keskkriminaalpolitsei uuritud ulatuslikus inimkaubandusjuurdluses, kus kahtlusalused olid samuti Eestist. Helsingin Sanomate nähtud dokumentide järgi on mehed Eestis süüdi mõistetud organiseeritud kuritegelikku gruppi kuulumise eest ja üks on osalenud „Eesti kurjategijate kõrge taseme kohtumistel“.
Helsingin Sanomate allikate sõnul on Eesti organiseeritud kuritegevus Soome ehitusvaldkonnas ja tööstuses tugevalt esindatud ning on ka varem figureerinud ukrainlaste tööalase ärakasutamise juhtumites.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (62)