Venemaa viis Baikonuri kosmodroomil esimest korda ligi kolme aasta jooksul läbi raske kanderaketi Proton-M stardi. Orbiidile saadeti DM-03 kiirendusastmega varustatud hüdrometeoroloogiline satelliit Elektro-L nr 5, teatas riiklik kosmoseagentuur Roskosmos.
Tegemist on esimese seda tüüpi raketi stardiga alates 2023. aasta märtsist. Start toimus Baikonuri 81. stardiplatvormilt, mida traditsiooniliselt kasutatakse Proton-seeria rakettide jaoks.
Geostatsionaarsed satelliidid Elektro võimaldavad ööpäevaringset ilmaseiret. Iga aparaat paikneb umbes 36 000 kilomeetri kõrgusel Maa kohal ühe kindla punkti kohal. Praegu töötab orbiidil kolm sama seeria satelliiti – Elektro-L nr 2, 3 ja 4.
Proton-M kuulub 1960. aastate alguses konstrueeritud Proton-rakettide perekonda. Tegemist on ühekordse, kolmeastmelise raske kanderaketiga, mille stardimass on umbes 705 tonni ning mis suudab madalale orbiidile viia kuni 23,7 tonni lasti. Raketti on kasutatud nii tsiviil-, sõjaliste kui ka kommertssatelliitide ning planeetidevaheliste sondide orbiidile saatmiseks.
Samas peetakse Proton-M-i tehnoloogiliselt vananenuks. Juba 2018. aastal teatas toonane Roskosmose juht Dmitri Rogozin, et projekt lõpetatakse ning tulevikus peaks selle asendama raskerakett Angara-A5. Viimastel aastatel on Venemaa kosmosetööstust saatnud probleemid. Detsembriks kavandatud Proton-M start lükati edasi kiirendusastme tehniliste puuduste tõttu. Varem on Baikonuris raketistardi käigus kahjustada saanud ka stardiplatvorm. Ekspertide hinnangul viitavad korduvad viivitused ja tehnilised tõrked sektori süvenevale kriisile.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)