Sedasama tsitaati on kasutanud ka Ingmar Bergman oma 1961. aasta filmi «Nagu peeglis» pealkirjana. Selle «Armastuse ülemlauluks» nimetatud Pauluse kirja lõpul on kuulsad read usust lootusest ja armastusest, millest suurimaks tunnistatakse armastus. Niimoodi annab juba pealkiri teadjale võtme selle loo vastuvõtmiseks ja mõtestamiseks.
Jostein Gaarder, «Teisel pool peeglit». Foto: Raamat
Jostein Gaarderi poeetiline teos juhatab meid arutlema elu ja igaviku üle. Romaan algab jõuludega. Peategelane, 16. aastane Cecilie on aga nii haige, et peab voodis lebama. Ta alustab päeviku kirjutamist, sest nüüd on tal piisavalt aega, et elu üle järele mõelda. Tema vestluskaaslaseks saab ingel Ariel ja nende kahe vestlused kanduvad maa pealt kosmosesse ja kõiksusesse. Gaarderi stiil muudab pealtnäha lihtsakoelise loo sügavaks ja filosoofiliseks, paneb kaasa tundma ja järele mõtlema. Vestlused elu mõtte üle avavad sootuks teistmoodi vaatenurga ja pakuvad lugejale mõtlemapanevat kogemust.
Jostein Gaarderil on imeline oskus rääkida keerulistest teemadest selgelt ja meid oma lugudega puudutada. Ta ei muutu usust rääkides jutlustavaks ega surmast rääkides masendavaks. Ta vaatleb ja arutleb näiliselt emotsioonideta, erapooletult, aga poeb just niimoodi väga sügavale lugeja hinge.
Mitte meie ei tule maailma, vaid maailm tuleb meie juurde. Sündides saame selle kingituseks.
«Teisel pool peeglit» on raamat, mis ei unune siis, kui selle lugemist lõpetades suled. Miski jääb sinu mõtetesse ja see on teema keerulisusest hoolimata kuidagi helge ja elujaatav. Oled saanud osaks Gaarderi maagilisest maailmast
Jostein Gaarder (snd 1952) on tänapäeva Norra üks tuntumaid kirjanikke. Eesti keeles on ilmunud «Sofie maailm» (1996, 2023), «Apelsinitüdruk» (2005, 2019), «Vita Brevis» (1999), «Saladuslik jõulukalender» (2000), «Mängukaartide saladus» (2000).