Mida tähendab ees seisev suur kutsehariduse reform
Sügisest justkui algab uus ajastu – majad jäävad, personal suuresti samuti, õpilased vahetuvad nagu ikka, ent pilt muutub. Kas see tekitab segadust ning kas noored peaksid sellisel ajal üldse nendesse koolidesse tulema?
Pärna vastab selgelt: «Jumala eest, minge sinna kooli.» Ta põhjendab, et tehnoloogia on võtnud üle kõik valdkonnad, üheski ei pääse ilma selleta, ja isegi kui hiljem suunda vahetada, jäävad tehnoloogilised pusletükid alles ja on kasulikud. Ta seob teema ka tehisaru arenguga: «odav Aasia töö ning robotid võtsid omaaegse keskklassi töökohti töötlevas tööstuses, nüüd teeb tehisaru sama teenindussektoris. Alles jäävad keerukad, otsustavad ametikohad ning väga lihtsad eesliinitööd,» selgitab Pärna. Kõige kindlam kombinatsioon tema sõnul on «pea ja käega tehtav töö – oskus ise midagi teha pluss mõtlemisvõime.»
Pärna eesmärk on ehitada «maailma kõige ägedam enda tuleviku kool tehnoloogia ümber.» See annab noortele kümme korda kindlama tuleviku kui puhtalt teoreetiline õpe, mille kõrvale praktilisi oskusi ei kujune.
12.2.2026, Tallinn. Goldbergi masina ehitus ja võistlus Tallinna Ehituskoolis. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp Foto: Konstantin Sednev
Inseneerianädalaid võiks rohkem olla
Inseneerianädal ehituskoolis on tõesti väga ägedalt üles ehitatud – Goldbergi masinate ehitamine, teadusteater, konverentsid nüüdseks kõrgkooli lõpetanud vilistlastest edukate noorte ettevõtjatega – ei tea kas ka noored väljastpoolt maja on sündmusest kuulnud ja osa saanud? Tuleb tõdeda, et info selliste võimaluste kohta tihti noorteni ei jõua.