Riigipea hinnangul on seadus jätkuvalt vastuolus põhiseaduse paragrahvidega 40, 48 ja 11 ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemise ja usuvabadust.
„Õiguslikud vahendid suveräänsust ja demokraatiat õõnestava Moskva patriarhaadi mõjutustegevuse kontrollimiseks ja piiramiseks on meil olemas, kehtiv õigus mitte ainult ei võimalda vaid nõuab usuliste ühingute ulatuslikku kontrollimist. Karistusseadustik määratleb kuriteona riigireetmise, selle alla langeb ka infomõjutustegevus. Seega küsimus ei ole mitte vahendite puudumises vaid nende väheses või puudulikus kasutamises – peaksime vajadusel olemasolevaid võimalusi senisest jõulisemat kasutama,“ ütles president Karis.
„Usulistele ühingutele soovitakse ohu korral keelata mitte ainult halduslikud ja majanduslikud, vaid ka õpetuslikud sidemed välismaise isikuga. Nii lai ja ebaselge keeld pole vajalik. Seadusandja saavutaks oma eesmärgid ka siis, kui keeld oleks selgem ning Eesti usulisi ühendusi kohustataks katkestama ainult sellised välissidemed, mis konkreetsemalt seonduvad ohuga. Seega piisaks halduslike ja majanduslike sidemete keelust, õpetusse sekkuda pole vaja. Kui riik hakkab sekkuma usuliste ühenduste õpetusse ja usutalitustesse, siis võib välismaise usujuhi autoriteet tema poolehoidjate hulgas hoopis suureneda,“ märkis riigipea.
„Kui usuliste ühingute tegevust võiks sel moel piirata nagu seda praegu seadusega tehakse, siis tuleks järeldada, et samalaadse keelu võib seada ka teistele ühingutele, sealhulgas poliitilistele erakondadele. Selline käsitlus pole ühitatav põhiseadusega,“ lausus president Karis.“Kui seaduse tekst on ebaselge, mitmetähenduslik ja põhjendamatult avaralt tõlgendatav, võib see probleemide lahendamise asemel neid hoopis juurde tekitada, antud juhul võivad julgeolekuriski vähenemise asemel riskid kasvada ehk anda oodatule vastupidise tulemuse – katsumused mitte ei kahane vaid suurenevad,“ tähendas riigipea.
Riigipea jättis kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata käesoleva aasta 24. aprillil ja 3. juulil.
Varemgi jätnud seadusi välja kuulutamata
President Karis on jätnud oma ametiaja jooksul välja kuulutamata kaheksa seadust: „Välismaalaste seaduse ja välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse“ (otsus 21.04.2022), „Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse“ (otsus 22.12.2022), „Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse“ (otsus 07.03.2023), „Maamaksuseaduse ja maksuseaduse muutmise seaduse“ (otsus 08.12.2023), „Mootorsõidukimaksu seaduse“ (otsus 25.06.2024), „Maapõueseaduse täiendamise seaduse“ (otsus 31.12.2024), „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse“ (otsus 24.04.2025) ning „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse“ (otsus 03.07.2025).
Riigikohtusse on president Karis varasemalt saatnud „Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse“. Riigipea kasutas vetot põhjusel, et vaidlusaluse seaduse vastu võtmise sidus valitsus usaldushääletusega. 18. aprillil 2024. aastal tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium antud seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (25)