Tartu linnavalitsus algatas Zeppelini keskuse krundi ja selle lähiala detail-planeeringu. Zeppelini asemele plaanitakse rajada äri ja eluhooned. Mitmete ekspertide hinnangul oleks kaubanduskeskuse lammutamine mõistlik samm.
Tartu linna üldplaneeringu valdkonna juhi sõnul on Zeppelini omanik avaldanud soovi keskuse alale uute hoonete ehitamiseks ja Zeppelini lammutamiseks juba 2024. aasta juulis. Arvestades nii kõrval asuvate hoonete omanike soove kui ka liiklusuuringu tulemusi, algatas linn krundil detailplaneeringu, eesmärgiga kaaluda võimalusi rajada sinna uued äri- ja eluhooned.
“Arendaja soov on olnud olemasolev hoone lammutada ja sinna ehitada kuni kuuekorruselised hooned. Linn on siis vastavalt üldplaneeringule sellega ka päri. Meie soov on kindlasti, et need oleksid lahus hooned ja sinna võib tulla nii kortereid kui ka äripindu ja arendaja kavandab sinna ka parkimismaja ehitamist,” lausus Tartu üldplaneeringu valdkonna juht Indrek Ranniku.
See, millal või kas üldse hoone lõpuks lammutatakse, on linna sõnul omaniku otsustada. Zeppelini omaniku OÜ Masterlan juhatuse liige Indrek Rentel “Aktuaalsele kaamerale” kommentaari anda ei soovinud. Taltechi arhitektuuri lektori sõnul Zeppelini keskus sinna piirkonda enam ei sobitukski, kuna piirkonda on tekkimas uus äri- ja elamukvartal.
“Kui me vaatame Tartu viimaste aastate arengut ja võrdleme seda sellega, millal see Zeppelin ehitati, siis need ei sobi hästi kokku. Zeppelin ehitati kunagise katlamaja naabrusse ja arhitekt Vahur Sova, kes isegi kirjeldas, et ta arvestas sellist tööstusarhitektuuri ja pärandit seda maja tehes. See oli väga äge maja omas ajas. Ma usun, et ta on ennast ammu tasa teeninud selline kiirkapitalismiaegne plekist kast, kui nüüd kurjalt öelda. Suhteliselt ühefunktsiooniline. Tänapäeva sellised keskused on ikkagi erinevad. Palju funktsioonilisemad. Sul on erinevaid tegevusi, elamist, majutust, kaubandust, vaba aja veetmise võimalusi rohkem,” sõnas Taltechi arhitektuuri lektor Emil Urbel.
Ka ärikinnisvaraga tegelev Arco Vara Tartu osakonna juhi Siim Peetsi sõnul on võrreldes 2001. aastaga, mil Zeppelin ehitati, muutunud see, millist kaubanduspinda soovitakse. Praegu eelistatakse kaasaegsemaid hooneid ja pindu, kus inimesed rohkem liiguvad ja mis on multifunktsionaalsemad.
“Suurem aktiivsus kindlasti on ikkagi kaubanduskeskustes – teised kaubanduspinnad, mis on atraktiivsemad, on otse tänava tasapinna peal ja vaadatakse väiksemaid ruume. Selles osas täitsa arusaadav võib-olla ka, miks soovitakse natuke seda ümber mängida ja mingeid muudatusi teha. Kindlasti on neil natuke keerulisem praegusel turul,” ütles Peets.
Indrek Ranniku sõnul korraldatakse planeeringu algatamise järgselt planeeringu- ja arhitektuurivõistlus, et leida alale linnaruumiliselt ja arhitektuurselt parim lahendus.