Kuna tehisintellekt suudab iseseisvalt koodi kirjutada ja parandada, on suurimas ohus just juunior-arendajad, kelle senised tööülesanded võtavad üle autonoomsed algoritmid.

Eriti kiire on areng programmeerimissektoris, mis annab aimu sellest, mis ootab tulevikus ees kogu ühiskonda. Tööstusdisainile keskendunud ettevõttes Etteplan algasid teisipäeval töölepingute muudatusläbirääkimised ja eksperdid ennustavad, et see ei jää viimaseks korraks, kus inimesed kaotavad töö AI-le.

Praegu Solitas tehisintellekti insenerina töötav Peter Lahtinen, kes varem arendas AI-lahendusi Etteplanis, nägi agentide potentsiaali juba 2024. aastal. Tema hinnangul muutub koodikirjutajate roll üha enam agentide järelevalvajaks.

Lahtinen teeb julge ennustuse muutuste kiiruse kohta: „Kolme kuu pärast hüpatakse sellesse suunda tugevalt kogu Soomes.“

Programmeerimine on valdkond, kus tehisintellekti on kõige lihtsam rakendada ja kontrollida. Erinevalt paljudest teistest ametitest saab tarkvaraarenduses AI tehtud vigu tuvastada automaatsete veakoodide abil, mis võimaldab kas agendil endal või inimesel vea kiiresti parandada.

Tootlikkuse hüppeline kasv

Tehisintellekti ettevõtte Mindhive tegevjuht Ville Venäläinen kinnitab, et nende ettevõttes on muutus olnud drastiline. Nad alustasid AI kasutamist kohe pärast ChatGPT turule tulekut 2022. aastal.

„Mindhive’i koodikirjutajate töö tootlikkus on tehisintellekti agentide kasutuselevõtuga kasvanud kolm kuni kümme korda,“ märgib Venäläinen.

Üleöö hakkas tehisintellekt täitma ülesandeid, mida varem tegid praktikandid, näiteks lihtsamad koodijupid, testimine ja kasutajaliidese muutmine juhiste kohaselt. See on tõstnud ka koodi kvaliteeti, kuid tekitanud uue probleemi tööjõuturul.

Algajatele pole enam kohta?

Venäläinen toob välja kriitilise probleemi: algajad arendajad ei suuda AI-agente valvata.

„Juuniorkoodijal puudub arusaam arhitektuurist ja tegevusvaldkonnast. Sellest, milliseid asju tuleb millises seoses arvesse võtta,“ selgitab Venäläinen.

Töö säilitavate programmeerijate roll muutub. Kui varem olid hinnas need, kes kirjutasid koodi kiiresti ja lahendasid vigu, siis agentide ajastul on fookus probleemidel, mida koodi abil lahendatakse.

Kuidas AI-agent tegelikult töötab?

Lihtsustatult koosneb tehisintellekti agent kahest osast: ajust ja agendist endast. Aju ehk keelemudel (nt OpenAI ChatGPT) tuleb väliselt arendajalt. Agent on tarkvarafirma enda ehitatud süsteem, mis teeb konkreetseid ülesandeid.

Edu saavutavad need ettevõtted, kes suudavad ehitada parima sisemise infrastruktuuri. Kuna AI-mudelid suudavad nüüd juba osaliselt omaenda koodi parandada, võib ühiskond olla murdepunktis, kus efektiivsus kasvab plahvatuslikult.

Lahtinen rõhutab lõpetuseks vajadust laiema ühiskondliku arutelu järele: „Tuleks mõelda, kuidas tehnoloogiline areng rakendada ühiskonna heaolu teenistusse.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)