Vastavalt kehtivale energiamajanduse arengukavale peab Eesti saavutama aastaks 2035 puhta energia osakaaluks kogu energiapaketis 80 protsenti, millest tuuleenergia ja päikeseenergia peab moodustama olulise osa ehk kuni 70 protsenti. Neid eesmärke tutvustati ajakirjanikele Sopi-Tootsi tuulepargis.
Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon ütles, et nende eesmärkide saavutamises plaanib riik läbi viia uusi vähempakkumisi.
“Ja sellega lisanduks kuni 700 megavatti ja lisaks on eelmine vähempakkumine, sealt ligikaudu 300 megavatti. Kokku ongi umbes vähemalt tuhat megavatti tuult riigi abil lisandumas. Aga sealt edasi on ootuspärane, et tulevad tuulepargid turupõhiselt,” lausus Hilimon.
Aktiivne tuuleparkide planeerimine jätkub 22 omavalitsuses, kuid lisaks on neli valda otsustanud rahva vastuseisu tõttu ühe või kõik planeeringud lõpetada.
“On kaardistamisel riigimaad, kuhu oleks potentsiaalne tuuleparke rajada. Üks riigimaade enampakkumine läbi viidi, täiendav on planeerimisel. Täna käime läbi potentsiaalseid alasid, et valida välja need, kus võimalikud mõjud oleksid väikesed,” ütles Hilimon.
Kliimaministeerium tellis Tartu Ülikoolilt uuringu, mis alalüüsis 32 teadusuuringu põhjal tuulikute tervisemõjusid. Ülikooli keskkonnatervishoiu ekspert Triin Veber peab uuringu üheks olulisemaks järelduseks, et tuulikute infrahelil inimestele mõju ei ole.
“Teine oluline tulemus on see, et ikkagi tuulikud häirivad inimesi. See häiring võib tuleneda kuuldavast mürast, eriti kui see müra on pulseeriv, et ei ole päris ühtlane. Siis ka see, et inimesed näevad oma koduaknast tuulikut; ka see, et neile langeb tuuliku vari,” lausus Veber.
Uuringu koostajad järeldavad, et mürapiiranguid pole vaja sihttasemest madalamaks viia, küll aga soovitatakse tuulikutele selgelt kehtestada müra sihttase õues 40 detsibelli, siseruumides päeval 25 detsibelli ja päeval 30 detsibelli.