Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil ütles Eesti Energia juht Andrus Durejko, et ettevõte kulutab igal aastal umbes 40 miljonit eurot Auvere jaama ennetavale remondile, kuid teiste jaamade puhul tuleb rahapuuduse tõttu piirduda vaid reaktiivsete parandustega.
Komisjon ka arutas elektrituru arenguid ning nende võimalikku mõju riigieelarvele ja tarbijatele. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles, et aasta esimeses kvartalis kavandatakse uut taastuvenergia vähempakkumist mahus 300–700 megavatt-tundi. Tema hinnangul võib ühe teravatt-tunni tootmisvõimsuse rajamine tähendada tarbijatele kuni 20 miljoni euro suurust aastast kulu, juhul kui tootjad turult lisatulu ei teeni. Arengukava järgi peaks 2030. aastaks lisanduma vähemalt üks teravatt-tund uut tootmisvõimsust.
Istungil käsitleti ka Euroopa liidu heitmekaubanduse süsteemi (ETS), mille maksetest on Eesti alates 2013. aastast kogunud ligikaudu kaks miljardit eurot. Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas märkis, et raha on suunatud muu hulgas ühistranspordi ja energiatõhususe arendamisse.
Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni juht Jaak Aaviksoo leidis samas, et Eesti peaks ajakohastama oma seisukohtad ETS-süsteemi suhtes ning otsima täiendavaid meetmeid hinnakõikumiste leevendamiseks. Klaasi hinnangul pole see aga vajalik, kuna senised seisukohad kajastavad jätkuvalt Eesti huve.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (44)