Eelmisel aastal pöördus politseisse üle 3700 kelmuseohvri, kellelt peteti kokku välja enam kui 29 miljonit eurot. Suurima kahjuga üksikjuhtum oli niinimetatud BEC-skeem ehk ärikirjapettus, millega üks ettevõte kaotas kelmidele üle 1,7 miljoni euro.
Petuskeem sai alguse e-kirjast, mis näis tulevat ettevõttega koostööd tegevalt advokaadilt, kes aitas vormistada välismaise kinnisvara ostu. Kiri saabus tehingu lõppjärgus ning selles teatati, et kinnisvaratehinguga seotud võlausaldajate pangarekvisiidid on muutunud. Kaasas olid uued makseandmed ja palve teha ülekanne esimesel võimalusel, et tehing õigel ajal lõpule viia. Kuna suhtlus advokaadiga oli varem olnud tavapärane ning kiri näis usaldusväärne, tegi ettevõte ülekande esitatud kontole, kuid hiljem selgus, et tegemist oli kelmusega.
Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste selgitas, et seadusemuudatusega saavad pangad õiguse panna kliendi soovitud makse pausile juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus, et nõusolek on saadud andmete väärkasutamise või pettusega. Lisaks on pankadel õigus jagada pettustega seotud infot teiste pankade, politsei ja riigi infosüsteemi ametiga.
«Kui maksega on kõik siiski korras, täidab pank maksejuhise, kahtlusele kinnituse leidmise korral keeldutakse aga makse tegemisest,» lisas Tõniste.
Samamoodi tegutsetakse välkmaksete puhul – kui muidu tehakse kõik esmased turvakontrollid kümne sekundiga, siis pettusekahtluse puhul võib nendega minna kauem.