Jäätee oli tähistatud kadakatega ning iga läbitud kilomeetrit tähistas vastav post. Jõudnud kuuenda kilomeetri tähiseni, märkasid ratturid, et lumi on vesine. „Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli lahti murdunud jääpangaga. Seal haigutas vesine pragu ning koha peal, kus pragu suunda muutis, oli jää auto ülesõidu tagajärjel kolmnurgakujuliselt murdunud,“ kirjeldab Triin.
„Kuigi ametlikku jääteed polnud siis veel avatud, oli seal laupäeval liiklus tihe ja oht keset merd vette vajuda vägagi reaalne,“ lisab ta.
Videost on näha, et kolmnurkne jääpank oli ülejäänud jääst lahti murdunud ning esmapilgul silmale pea nähtamatu.
„Nad ei saa midagi teha“
Kuna ratturid tegid trassi alguses ka infotahvlist pilti, prooviti pärast ohtliku olukorra avastamist kohe kätte saada tahvlile märgitud teehooldajat. Ametlikke jääteid hooldab Eestis Verston Eesti OÜ, kelle alltöövõtja Kraure OÜ-le helistatigi.
Senikauaks seati end ise liiklust reguleerima, et autosid lahtisest jääpangast eemale suunata.
Kuna teehooldajat ei õnnestunud kohe tabada, helistati numbrile 112 ja edastati info päästeametile.
„Seejärel helistas mulle transpordiameti maanteeinfo 1247 ja teatas, et viibime üldse mitteametlikul jääteel ja nad ei saa midagi teha. Kuna ametlik jäätee pidi avatama alles 15. veebruaril, paluti meil jääteelt kohe lahkuda,“ räägib Triin.
Kuna lahtine koht ohustas sel hetkel kõiki liiklejaid, kellel polnud jää murdumisest aimugi, ei olnud Triin ega tema kaaslane siiski nõus jääteelt lahkuma.
„Maanteeamet kordas, et tegemist on mitteametliku jääteega, kus igaüks vastutab oma ohutuse eest ise. Rõhutasin olukorra tõsidust, mille peale sain riielda, et miks autod seal üldse sõidavad.“
Triin ja Olle suunasid autosid ohtlikust kohast eemale ligi tunni. Siis saabus kohale ka teehooldaja, kes kinnitas olukorra tõsidust ning tänas rattureid südamest, et nood hullema ära hoidsid.
„Kraure OÜ jäi ohtliku kohaga tegelema ning meie liikusime Vormsi poole edasi. Kui tagasi tulime, oli koht parandatud ning ohtlik koht kadakatega kenasti märgistatud,“ ütleb Triin.
Hoolimata sellest vahejuhtumist soovitavad nad kõigile: kui vähegi võimalik, minge jääteele hoopis jalgrataste, uiskude või tõukekelguga! „Autoga lihtsalt läbi sõites ei saa pooltki seda elamust, mida pakub vahetu kontakt loodusega. Nii näeb ja kogeb kohalikku loodust ning kultuuri palju paremini,“ nendivad Triin ja Olle.
Ei vastuta
Maaleht uuris ka transpordiametilt, kuidas nemad juhtunut kommenteerivad.
Transpordiameti teehoiuteenistuse lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla sõnul vastutab amet vaid ametlikult rajatud jääteede korrashoiu ja ohutuse eest.
„Viidatud olukord on hea näide sellest, miks me rõhutame, et mitteametlikud jääteed võivad olla eluohtlikud, ja palume inimestel neid mitte kasutada,“ lisab Vaidla.
Tänaseks on Vormsi suunal kuni 2,5-tonnise massiga sõiduautodele avatud ka ametlik jäätee. Trassi kogupikkus on 10 km ja seal võib liikuda üksnes valgel ajal kell 8.30–17.00.
Selleks et jääteed avatuna püsiksid, tuleb rangelt kinni pidada trassidele paigaldatud liikluskorraldusmärkidest ja jääteel liiklemise korrast, rõhutab Verston Eesti OÜ.
Verstoni teemeistri Mait Savi sõnul tervitavad nad igasugust infot jää seisukorra kohta.
„Ka antud juhul olime tänulikud, et inimesed meid teavitasid. Kui ametlik jäätee on avatud, siis tuleks see info edastada valvetalituse töötajale, et saaks operatiivselt reageerida. Valvetöötaja on mõlemas jäätee otsas,“ lausub ta ning kordab üle:
„Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest või seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel informeerida jäätee valvetalitust. Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, peab liikleja viivitamatult tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest jääteel liiklejaid ning jäätee valvetalitust.
Tungivalt soovitame sõita ainult mööda ametlikult avatud ja kontrollitud jääteed.“
Auto upub halvimal juhul sekundite jooksul
Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul ei ole sel talvel politseile teadaolevalt mitteametlikel jääteedel tõsiseid õnnetusi juhtunud.
Küll aga on muudest allikatest teada, et jala jääl matkamas käinud inimesi on kihilisest jääst jalgupidi läbi vajunud. Ka Kräsuli juhtum, mida Maaleht eelmisel nädalal kajastas, on politseile sotsiaalmeediast silma jäänud.
13.02.2026
VIDEO | „Pääsemiseks oli täpselt üks sekund!“ Kräsuli saare elanikud vajusid sõidukiga läbi jää (57)
Taratuhin jätkab: „Inimesed võivad praegu omal vastutusel jääle minna, aga tuleb aru saada, et see on alati seotud riskiga, sest merejää ei ole stabiilne ega ettearvatav. Samuti erineb merejää väga siseveekogude jääst. Meres on hoovused, veetase kõigub ning ilmaolud muutuvad kiiresti. Tugeva hoovusega või allikakohtades võib jää olla õhuke, ilma et seda pealtpoolt üldse näha oleks ning näiteks tuul võib vaid minutitega tekitada lahtise veega lõhesid või hoopis rüsijäähunnikuid. Tuul võib liigutada väiksemate saarte suuruseid jäämassiive ning lõigata ära kas edasi- või tagasipääsu, nähtavuse muutumisest rääkimata.“
Kui inimestega merel midagi juhtub, on politsei merepäästeüksus see, kes õnnetuse korral abivajajatele appi läheb, aga abi ei pruugi olla väga lähedal.
Samuti tuleb arvestada, et ametlikul jääteel kehtivad erinevalt mitteametlikust nii liiklusseadus kui ka liikluskindlustus. Kuigi n-ö ebaseaduslikul jääteel liiklusseadus juriidiliselt ei kehti, tuleb ka sellel sõites järgida ametlikul jääteel sõitmise reegleid – seda selleks, et jää ei puruneks!
Lisaks peab jääl sõites turvavöö olema avatud – juhul kui auto jääst läbi vajub, saab vähemalt kiiresti autost väljuda.
„Auto upub halvimal juhul sekundite jooksul. Kui on tunne, et auto hakkab uppuma, siis pole enam aega midagi mõelda ega otsida – uksed lahti ja autost võimalikult kiiresti välja. Sellest tulenevalt on mõistlik autoga jääle minnes mitte ainult turvavöö lahti jätta, vaid hoida seljas ka jope, peas müts ning telefon ja rahakott taskus. Kui midagi juhtub, pole aega neid otsima jääda,“ teab Taratuhin rääkida.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (42)