Maaküsimus on olnud kõneluste peamine kitsaskoht, kirjutab Reuters.
Venemaa nõuab Ukrainalt ülejäänud 20 protsendi loovutamist idapoolsest Donetski oblastist, mida pole seni suudetud vallutada. Kiiev on sellisest sammust siiamaani keeldunud.
«Seekord on idee arutada laiemat küsimuste valikut ning nende seas tegelikult neid peamisi. Peamised küsimused puudutavad territooriume ning kõike muud, mis seondub me poolt lauale pandud [punktidega],» ütles esmaspäeval reporteritele Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Kõneluste koht on nihkunud Šveitsi – pärast kahte vooru Abu Dhabis, mida mõlemad pooled kirjeldasid kui konstruktiivset koosveedetud aega, mis suuremat läbimurret aga ei toonud.
Genfi kõnelused käivituvad loetud päevad enne 24. veebruari, mis tähistab Ukraina sõja algust neli aastat tagasi.
Venemaa okupeerib umbes viiendikku Ukraina territooriumist, kaasa arvatud varem vallutatud Krimmi poolsaar ja osad Donbassist. Hiljutiste õhulöökidega energiataristule on karmil talveajal jäetud kütte ja elektrita sajad tuhanded ukrainlased.
Suuri edusamme eriti ei loodeta
Kremli sõnul juhib Vene delegatsiooni president Vladimir Putini nõunik Vladimir Medinski.
Juba tõsiasi, et Ukraina läbirääkijad on süüdistanud Medinskit varem neile ajalooloengute pidamises, et õigustada Venemaa invasiooni, on veelgi vähendanud arvestatava läbimurde lootusi ja ootusi Genfis.
Ukraina julgeolekukomitee sekretär Rustem Umerov ütles enne Genfi siirdumist siiski, et Ukraina eesmärk saavutada jätkusuutlik ja jääv rahu ei ole muutunud.
Lisaks territoriaalküsimustele lahknevad Venemaa ja Ukraina seisukohad suuresti ka selles, kes peaks kontrollima Zaporižžja tuumaelektrijaama, ning milline võiks olla Lääne vägede võimalik sõjajärgne roll Ukrainas.