Christine Lagarde lahkub eeldatavalt Euroopa Keskpanga presidendi kohalt enne oma kaheksa-aastase ametiaja lõppu, kirjutab Financial Times anonüümsele allikale viidates. Tema ametiaeg pidanuks kestma 2027. aasta oktoobrini.
2019. aasta novembris asus Lagarde Frankfurdis asuvat keskpanka juhtima. Väidetavalt soovib ta ametist lahkuda enne järgmise aasta aprillis toimuvaid Prantsusmaa presidendivalimisi.
Allika sõnul tahab Lagarde varasema lahkumisega võimaldada ametist lahkuval Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil ja Saksamaa liidukantsleril Friedrich Merzil leida uus juht ühele Euroopa Liidu tähtsaimale institutsioonile. Praegu pole selge, millal täpselt Lagarde ametist lahkub.
Euroopa Keskpank (ECB) keeldus teemat kommenteerimast.
Väljaande Financial Times detsembris küsitletud Euroopa majandusteadlased pidasid Hispaania keskpanga endist juhti Pablo Hernández de Cosi ja tema Hollandi kolleegi Klaas Knoti peamisteks kandidaatideks euroala keskpanga juhi kohale. Huvi ameti vastu on üles näidanud ka ECB juhatuse liige Isabel Schnabel ja Saksamaa Bundesbanki president Joachim Nagel.
Pariisi aruteludega kursis olevate isikute sõnul on Macron – kes ei saa kolmandaks ametiajaks kandideerida – soovinud juba kuid rääkida kaasa Lagarde’i järglase valimisel.
Järgmise aasta aprillis toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised on otsustava tähtsusega nii euroala suuruselt teisele majandusele kui ka kogu Euroopa Liidule.
Küsitlustes juhib stabiilselt parempopulistliku Rahvusliku Liidu (RN) juht Marine Le Pen. Kuigi Le Pen võib kandideerimisest kõrvale jääda eelmise aasta süüdimõistva kohtuotsuse tõttu Euroopa Parlamendi vahendite omastamises, on ta märkinud, et sellisel juhul astub tema asemele tema soosik Jordan Bardella. Kuna mõlemad on euroskeptikud, võib see raskendada suhteid Euroopa institutsioonidega.
Lagarde’i ametiaega ECB juhina on kujundanud mitmed kriisid: koroonapandeemia, Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja kaubanduskonflikt USA-ga.
Tema juhtimise all tõusis euroala inflatsioon 2022. aasta lõpus ligi 11 protsendini, kui energiahinnad Venemaa rünnaku tõttu lakke hüppasid ja ülemaailmsed tarneahelad pandeemiajärgsete takistuste all kannatasid. Vastusena tõstis ECB intressimäärasid veidi enam kui aastaga -0,5 protsendilt nelja protsendini. 2024. aasta keskpaigast on keskpank hakanud laenukulusid langetama, viies need kahe protsendini, kuna inflatsioon taandus ECB seatud eesmärgini.
Lagarde sai Euroopa Keskpanga presidendiks pärast Macroni ja tollase Saksamaa kantsleri Angela Merkeli 2019. aasta üllatuslikku kokkulepet. Toona lepiti kokku, et Lagarde asub juhtima keskpanka ja tollane Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni.
Eelmise kuu intervjuus Bloomberg TV-le märkis Lagarde, et võttis ameti vastu teadmisega, et teenib viieaastase ametiaja. Mõned analüütikud nägid selles sõnavõtus ettevalmistust varajaseks lahkumiseks.
Lagarde meenutas, kuidas ta ütles pärast nõustumist Macronile, et on Frankfurdis viis aastat. “Ei, kaheksa aastat,” vastas sellele Macron.
Veel eelmise aasta suvel rõhutas ECB pressiesindaja, et Lagarde on “kindlalt otsustanud oma kaheksa-aastase ametiaja lõpuni teenida”. See järgnes Maailma Majandusfoorumi (WEF) endise juhi Klaus Schwabi väidetele, nagu oleks Lagarde arutanud varajast lahkumist, et asuda WEF-i juhtima.
“Mul on kahju teile öelda, et te ei saa minust veel nii pea lahti,” sõnas Lagarde tollal ajakirjanikele.