Eestlased, sh noored Soovered, põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest alguses Põhja- ja Lääne-Eestisse ning sealt juba edasi üle Läänemere. Hiljem dokumenteeris Soovere eestlaste ajutisi asundusi DP-laagrites (displaced persons camps ehk ümberasustatud inimeste laagrid) Saksamaal ning lõpuks ka meresõitu uude elukohta USAsse ja seal elatud aastaid.
Soovere fotod on visuaalselt tabavad ja veenvalt emblemaatilised. Nende suurepärasele komponeeritusele lisandub võime muutuda meeldejäävateks sümboliteks, mis kannavad läbi aegade traagiliste 1940. aastate maailma spetsiifilist kõrgepinget. Just sel kümnendil kaotas Eesti riik oma kalli vabaduse ja kümned tuhanded siinsed elanikud olid sunnitud ootamatult põgenema läände. Umbkaudsetel hinnangutel oli selliseid inimesi 70 000 – 90 000. Pea samapalju rahvast viidi sunniviisiliselt teisele poole – itta ehk sundasumisele Siberis. Seni paiksest Eestist sai ühtäkki eestlaste ulatuslike ümberasumiste tallermaa.