«Ootus-lootus oli see, et seda teenust lubatakse hakata pakkuma meditsiinisektoril, sest tegelikult on suremiseks ikkagi õige koht kontrollitud keskkond, meditsiiniline järelevalve ja nii edasi, mida tõepoolest ei Tammert ega ka teised, vabandust väga, isehakanud, ei suudagi pakkuda. Aga kahjuks ei ole näinud, et oleks mingeid arenguid sinnapoole liikumas,» ütles meditsiiniõiguse advokaat Ants Nõmper.
Inseneriharidusega endine majandusõppejõud Tammert lõi Eesti esimese niinimetatud suitsiidikontori, mis tegutseb ametlikult MTÜ Kodanik sildi all. Tegemist ei ole eutanaasiaga, kus inimese surmas osaleb teine inimene, vaid abistatud enesetapuga. Tammert ehitas heeliumil töötava aparaadi, kus nuppu vajutab klient ise. Kahel korral abistatud enesetapp õnnestus, aga kolmandal korral tekkis tõrge, mille tulemusel läks asi suure kella külge. Nii juristide kui ka eetikute nagu Aime Keis ütlevad, et Tammerti tegevus oli mitmeti problemaatiline.
Õnneks või kahjuks polnud Tammerti tegevuse kohta sobilikku paragrahvi ning prokuratuur heitis pensionärist surmasanitarile ette sisuliselt loata tervishoiuteenuse osutamist. Vaidlus jõudis lõpuks Riigikohtusse, kes mõistis Tammerti mullu mais õigeks. Kuigi otsus tekitas furoori ja avalikkuses räägiti seaduse muutmisest, siis on Tammerti tegevus legaalne. Pärast kohtuprotsessi pole Tammert enda sõnul ühtegi teist inimeste surma aidanud.
«Päris hirmus oli ausalt öeldes seda kõike lugeda, et inimene on tulnud selle mõtte peale, et hakata meditsiini asemel… Minu teada ei olnud tal ju tõenduspõhiseid fakte, mille alusel ta oma tegusid sooritas või nii-öelda inimesi aitas. Minu jaoks oli see päris õõvastav ausalt öeldes,» ütles Keis.
«Minule meeldib inimeste vabadus ja sellele on ka tegelikult Eesti ühiskond rajatud. Ja see vabadus tekib meil sündides ja see kaob meil surmaga, mitte niimoodi, et surma läheduses võetakse meil vabadus ära ja öeldakse, et siin sa pole enam vaba, vaid riik on kõige targem, kes ütleb, et kuidas sa siit elust võid lahkuda,» ütles Nõmper.
«Mina arvan, et väärikal elu lõpul on oluliselt rohkem mõõtmeid kui ainult enese surmamine,» nentis Joller.