Ühtlasi muudavad nad vaatajakogemust kogu planeedil, kirjutab The Wall Street Journal.

Üle kogu Itaalia põhjaosa on organiseerijad paisanud tegevusse troonipargi, mis lumel ja jääl imetrikke tegevaid sportlasi lähedalt filmivad.

Nad tiirutavad piki kiiruisutamise staadioni ning ripuvad sabas kiirlaskujatel.

Kui sa tänavustel mängudel mõnda sportlast imetled, teed sa seda tõenäoliselt drooni lähivaate vahendusel.

Iga lendava roboti taga on keegi selline nagu Florian Blang – elukutseline droonipiloot, kes on oma olümpiahetkeks aastaid treeninud. Mäesuusapordis pole Blang hiilanud iialgi, kuid pult pihus on tal rajad kõik peas.

«Sa pead lendama nii madalal ja kleepuma nii lähedale kui võimalik, aga need väravad võivad olla ohtlikud,» ütles ta.

«Ja need on olümpiamängud – suurim spordisündmus maailmas. See lööb inimesel ikka korgid läbi küll.»

Droonioperaator valmistub kajastama meeste 5000 meetri kiiruisutamistDroonioperaator valmistub kajastama meeste 5000 meetri kiiruisutamist Foto: Luca Bruno / Associated Press

Kui droonipiloot vea teeb, võivad tagajärjed olla katastroofilised.

Veel kaua aega pärast kurikuulsat intsidenti aastal 2015 oli idee lennutada mäesuusatajate kohal drooni mõeldamatu, arvestades, et siis rammis droon Itaalias maailmakarikal rada ja pani Marcel Hirscherist väga napilt mööda.

Rahvusvaheline suusaföderatsioon keelas selle peale droonikasutuse ülekannetes otsekohe ära.

Aga isu sisu järele, mis vaatajad seiklustele lähemale tooks, ei vaibunud.

«Sportlased alati ütlevad, et miks te ei näita, kui kiire ja kui raske ja kui ohtlik see kõik on,» ütles NBC olümpiakajastuste koordinaator Michael Sheehan. «Nad väga nõuavad seda televisioonilt.»

Ja seda tänu 150 000 dollarit maksvatele tippdroonidele – ning neid kamandavatele pöidlakangelastele-virtuoosidele. Iga peene nähtud nüansi taga on droonioperaator.

Peakomplektid peas ja pult pihus, on nende isikute eesmärk täpselt sama, mis sportlastel: olla maailma parimad.