„Kõik märgid näitavad, et me oleme sellest põhjast läbi tulnud ja liigume kuhugi ülespoole,“ lausus Lepp. Kuigi toormehinnad langevad, ei ole tarbijate ostukorv odavnenud, sest kõrged energiahinnad hoiavad tootmiskulud üleval. Tarbijate ostukäitumises on seetõttu näha paigalseisu ning osa siseriiklikust käibest on e-poodide kaudu liikunud välismaale.
Maksuküüru kaotamise mõju pole tarbimises veel näha, kuna möödunud on vaid üks palgapäev ja jaanuari elektriarved olid tavapärasest suuremad. Edaspidi peaks inimestele kätte jääv lisaraha jõudma jaekaubandusse ja elavdama majandust, mis pakub ühtlasi leevendust ettevõtetele. „Natuke jääb valitsuse poolt inimestele rohkem raha kätte ehk seda palgakasvu saab mingites gruppides teha vähem,“ selgitas Lepp olukorra võimalikku mõju tööandjatele.
Eesti majanduskasvu on seni enim pidurdanud madal nõudlus Skandinaavia ja Saksamaa turgudel, kus on praeguseks siiski näha esimesi taastumise märke. Välisnõudluse langusele lisaks on Eesti kaotanud oma varasemad peamised konkurentsieelised, milleks olid soodne energia ja madalamad palgad. „Kõik asjad korraga ongi toonud selle, et meil majandus on mitu aastat olnud sellises paigalseisus või kerges languses,“ nentis Lepp.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)