Väärkohtlemist poleks ehk kunagi avastatud, kui lapse ema poleks oma tütart arsti juurde viinud. Ema kahtlustas, et lapsel on mingisugune nakkus ja testid näitasid, et tüdrukul oli gonorröa, kirjutab Ilta-Sanomat.
Haigla reageeris kiiresti, sest kolmeaastasel lapsel ei tohiks sellist haigust nagu gonorröa olla.
Politsei kahtlustas, et laps oli seksuaalse väärkohtlemise ohver. Lapse vanemad vahistati, nende kodu otsiti läbi ja sotsiaaltöötajad eemaldasid lapse perekonnast.
Nakkusallika uurimine algas tüdruku lähiringkonnast. Testid näitasid, et lapse vanematel seda haigust ei olnud ja ka lasteaiaõpetaja test oli negatiivne.
Juhtum hakkas hargnema, kui lapse ühel sugulasel diagnoositi sama sugulisel teel leviv haigus kui tüdrukul. Mees eitas politsei ülekuulamisel väärkohtlemist.
«Ma ei ole selline inimene,» ütles mees.
Mehe telefonist ega arvutist ei leitud väärkohtlemise märke. Tüdrukut ei saanud üle kuulata, kuna ta on nii noor.
Tüdrukult ja mehelt võetud proovid saadeti analüüsimiseks Karolinska haiglasse, sest uurijad kahtlustasid, et bakterid võisid pärineda samast allikast. Testid näitasid, et mehe ja tüdruku bakterid olid identsed.
Mees lükkas süüdistused ümber ja väitis, et nakkus võis levida WC-poti kaudu või seetõttu, et nad olid kasutanud sama rätikut.
Proove analüüsinud ekspert Magnus Unemo lükkas selle selgituse ümber, et sellisel teel nakatumine gonorröasse on võimatu.
Kohus mõistis mehe lapse vägistamise eest viieks ja pooleks aastaks vangi. Samuti peab ta lapse vanematele maksma 420 000 Rootsi krooni (40 000 eurot – toim) kahjutasu.