Lapsed, noored ja tehisaru
Eriti murelikuks teeb laste meelvaldne kokkupuude tehisaruga. Meenutame, et Ameerika Ühendriikides on isegi Kongress pidanud arutama, kas see kontakt võib olla liiga riskantne. On juhtumeid, kus kokkupuude tehisaruga on viinud vägivalla või enesetappudeni.
Harro möönab, et lapsevanemate ja õpetajate ülesannete hulk on kasvanud. «Midagi ei ole lapsel rohkem vaja kui kindlat ja mõistlikku juhendamist. Kuid täiskasvanud ise on tihti ebakindlad kiiresti muutuvas maailmas.» Ta lisab, et samal ajal ei pruugi kõik tragöödiad olla otseselt tehnoloogia süü. «Mõned noored, keda tehisaru tõukab enesetapule, võivad kuuluda ka nende hulka, keda elu oleks niikuinii suurema tõenäosusega hiljem samasse seisu viinud. Statistika läheb lihtsalt käest ära ja juhtumid kogunevad varasemaks, sest kaks korda ennast tappa ei saa.»
Harro kinnitab, et tehisaruga on seotult vaieldamatul kuhjaga riske. «Tehisaru on kellelegi kasulik, aga kellelegi ohtlik dialoogipartner.» See ei sõltuvat ainult inimese tüübist, vaid ka tema seisundist ja eesmärgist. «Ühed leiavad tehnoloogiast tuge, teised võivad langeda ohtlikku nõiaringi. Ühiskonnal tuleb õppida sellega elama – umbes nii, nagu kassid on harjunud autodega tänavatel.»
Kuidas saaks turvaliselt ja tervelt edasi minna?
Kas oleks mõeldav kirja panna n-ö hea elu käsiraamat, kus kõik oluline kirjas ja kas me üldse teame, mida selleks vaja on? Harro ütleb, et loomulikult on need teadmised olemas – nii üldistena kui täitsa konkreetsetena. «Need paiknevad ehk liiga hajusalt, aga need on kokku toodavad. Alustama peaks sellest, mida juba mainisin: hea uni, korralik toit ja piisav liikumine ning rõõmus meelerahu ja sinna lisaks veel riburada põhimõtteid ja muid asju nagu üldine tervis, ohutus, inimväärikus, vaimse tervise hügieen.» Kohe seejärel märgib aga Harro, et küsimus pole mitte niivõrd põhimõtetes, vaid selles, kuidas need ühiskonnas reegliteks muuta. Arusaadavalt on selleks vaja teha seadusi ja poliitikat, aga see pole enam nii lihtne. Eestis on aga õnneks palju võimalusi – kasvõi see, et õpime kiiresti ja filtreerime targalt.