«Mina sügavkülmutan piima, väga edukalt saab hakkama, aga laps võib-olla tunneb puudust puuviljadest,» kirjeldas Linholm oma varusid. Küll aga usub ta, et leidub peresid, kellel on toiduvarudega siiski ka kehvem seis. Näiteks elab saarel ka palju vanemaid inimesi, kelle puhul on küsimuseks, kuidas nad arstidel käia saavad.
Linholm rääkis, et sel kuul on kokku langenud kõik halvad asjad: kuu alguses põles kohalik elektrijaam, samal päeval läks liinilaev Wrangö rikki ning ka veetase langes. Praegu teenindab Pranglit väike lootsikaater, mis võtab pardale viis inimest. «Aga töölkäijaid on kuus-seitse,» nentis Linholm. Kokkuvõttes on tema sõnul tegemist siiski süsteemse probleemiga, mis on kestnud juba aastaid.
Prangli saarel elab lapsi, kes käivad ka mandril koolis. «Nemad said möödunud nädalavahetusel kodus käia, aga enne seda olid nad vist kaks nädalat linnas – ei saanud koju,» rääkis ta. Kohaliku kooli lapsed õpivad aga läbi veebi. «Vaheajaga on natuke kurvem. Eks lapsed ikka on harjunud käima linnas, kasvõi kinos. Seekord tundub, et ei ole mõistlik laeva peal kohti raisata,» rääkis Linholm.
Pikemat kirjeldust Prangli elu-oludest kuula saatest!