Kes on tahtnud siin mingit süsteemi näha, on sidunud valitsuse ja president Alar Karise nääklused suve lõpus toimuvate presidendivalimistega, mille tagamõte oleks justkui õõnestada Karise mainet ning leida nõnda ettekääne, miks Karis ei vääriks teist ametiaega. Aga kui nii, siis oleks see veider ja raskesti mõistetav: kui Reformierakond ja Eesti 200 Karise teist ametiaega ei toeta, oleks ju lihtne välja öelda, et meil on vaja rohkem välispoliitikale orienteeritud presidenti (mõõdukalt-diplomaatiliselt on seda ka öeldud). Poleks mingit vajadust süsteemseks sopaloopimiseks.
Valitsuserakondadest ka eitatakse mingi suure plaani olemasolu. Pigem nähakse kõike tööõnnetuste ahelana. Alustuseks võib rääkida sellest, kui Karis andis koos Läti peaministri Evika Siliņaga Euronewsile intervjuu, mille lendu läinud sõnum oli, et Euroopa Liit võiks eraldi esindaja vahendusel taas hakata Venemaaga suhtlema. Üks staažikas reformierakondlane ütleb, et need, kes intervjuu tervenisti läbi lugenud ja vaadanud, võivad nentida, et Karise repliiki saanuks vastavalt soovile tõlgendada nii ühes kui ka teises suunas. Samuti leitakse, et varakult pidanuks arvesse võtma algallika Euronewsi kallutatust. Teisalt on välisministeeriumi ja presidendi kantselei hõõrumised läbi aegade pidevalt teemaks olnud ja see pole ka Karise kontekstis midagi eriskummalist.