Kelnase sadama ees on kuni kolme meetri kõrgused rüsijäämäed ja sealt ükski laev, sh Riigilaevastiku laevad, praegu sisse ei pääse. Rüsijää liikuma panemiseks peab veetase tõusma ja puhuma tugev läänetuul – millal see juhtub, on raske ennustada. Selline olukord paneb saareelanike kannatuse tõeliselt proovile.
Prangli saarevanem Raimond Linholm ütleb, et olukord on tõesti keeruline, kuid saarerahvas peab kõigeks valmis olema ja päris nälga ei jää, tuba on ka soe. „Liiklus on nii nagu on ja kaupa saab siis, kui saab, kindlat graafikut meil ei ole. Eks see on paratamatus natukene. Talv pole ju iseenesest midagi erilist. Kuigi viimati oli olukord nii hull 2011. aastal,“ kirjeldab Linholm saare igapäevast elu-olu.
Laev maabub tavaolukorras Prangli põhjakaldale. Jääolude sunnil ukerdas asenduslaev veebruari esimeses pooles hoopis saare lõunapoolse kalda jääpiirile. Kaubad tõsteti jääle, inimesed ronisid neile järele ja kõik viidi mööda jääd saarele. Mõni päev tagasi puhus tuul jää aga lõunakaldast minema, ning kuna laev päris kaldani ei pääse, toimetatakse inimesed ja kaubad nüüd väikeste paatidega laevast kaldale. See pole küll parku kõige turvalisem viis.
Pranglil elab aastaringi u 70 inimest. Mitu neist käib mandril tööl ja kaootiline või kohati olematu laevaühendus on neile väga suur probleem. Ka toidukaupade transport on sellistes oludes keeruline. Tunnise laevasõidu jooksul kipuvad produktid miinuskraadide käes riknema, samuti pole praegu võimalik saarele kütust transportida ega reovee äravedu korraldada.
Prangli elanik Avo Klemmer on nördinud, et ei vald ega riik pole saarerahvale appi tulnud. „Kummaline, et selliseks olukorraks valmis ei olda, sest pole see ju esimene ega tõenäoliselt ka viimane selline külm talv. Nojah, eks saame kuidagi hakkama, aga kõik see toidukaup vedeleb külma käes, ega seal kartulitest midagi alles ei jää,“ nendib Klemmer. Ta ise on parasjagu mandril käimas ja ei teagi, millal üldse tagasi koju saarele pääseb.
Klemmer toob veel ühe näite Prangli kriitilisest olukorrast: „Veebruari alguses läks saart energiaga varustav elektrijaam põlema. Tehnikud tulid kohale ja parandasid asja ära. Kuna laevaühendust polnud, olid nad lõpuks neli päeva saarel kinni.“
Kopter tuleb appi viimases hädas
Elanikele teeb meelehärmi fakt, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) kopter tiirutab saare kohal, kuid inimesi ja kaupu peale ei võta, sest on õppusel. Prangli rahvas pöördus PPA poole ja palus kopterit appi, ent seda siiski ei saadetud.
PPA kopterite eskadrilli ülem Andres Rahkema kommenteerib seda olukorda: „Mõistame inimlikust aspektist väga hästi Prangli elanike muret ja keerulist olukorda, mis on tekkinud laevaühenduse katkemise tõttu. Lennusalk on alati valmis toetama, kui olukord seda võimaldab. Antud juhul ei ole PPA-le sellist taotlust laekunud. Selles juhtumis pöördus vald otse lennusalga poole, ning kuna olukorra kiireloomulisus ei olnud selge, suunati vallaametnik edasi merevalvekeskusesse. Kopterimeeskond ülesannet ei saanud.“
Rahkema peab oluliseks rõhutada, millisteks ülesanneteks on PPA lennusalk loodud. Nende põhiülesanne ei ole igapäevase transpordi tagamine, vaid elupäästev abi kiireloomulistes olukordades: rasked õnnetused, merepäästesündmused, olukorrad, kus kellegi elu või tervis on otseselt ohus.
Rahkema sõnutsi on just sellistele juhtudele PPA meeskonnad ja tehnika valmis kohe reageerima. Iga väljalend tuleb väga hoolikalt läbi kaaluda, et tagada võime reageerida elupäästvatele sündmustele.
„PPA-l on hetkel kolm kopterit, kuid arvestades ka muutunud julgeolekuolukorda, oleks meil kõigi ülesannete – nii elupäästvate kui ka muu iseloomuga lendude katmiseks vaja vähemalt viit kopterit,“ nendib Rahkema.
Lennusalga kaasamiseks on kaks võimalust: kui tegemist on päästesündmusega, mis nõuab kohest sekkumist, tuleb helistada numbrile 112 või merega seotud juhtumite puhul otse merevalvekeskusesse. Kui olukord pole kiireloomuline ja tegemist on transpordi- või muu ametiabi ülesandega, saab esitada ametliku taotluse.
Jääolud muutuvad üha keerulisemaks
Viimsi vallavanema Siiri Visnapuu sõnutsi on pikk külmaperiood ja tuuled tõepoolest kandnud jää Kelnase-Leppneeme laevateele ja muutnud püsiühenduse saarega keeruliseks. Sellest hoolimata on laevaliini käitaja OÜ Spinnaker suutnud valla ja Prangli saare kohaliku kogukonnaga koostöös tagada saarega laevaühenduse.
„Päris tavatingimustes laevaliiklus küll jääolude tõttu ei toimi, aga ühendus on vähendatud mahus ja asenduslaevadega tagatud. Jälgime olukorda pidevalt ja oleme valmis olukorra muutudes sellele reageerima,“ märgib Visnapuu.
Ta rõhutab: „On esmatähtis, et hädavajalik kaup saaks saarele ja need, kel vaja kindlasti mandri ja saare vahel liikuda, saaksid sõita. Need teenused on täna laevadega tagatud. Kuni liinilaev Wrangö on remondis, tagatakse ühendus sõltuvalt merevee tasemest ja jääoludest laevadega Kalk või HABE 3.“
Vallavanem tänab kohalikke vabatahtlikke, kelle abivalmidus ja tegutsemine on olnud suureks abiks, et laev saaks saart teenindada ka rasketes jääoludes. „Samuti tuleb tänada kogu kohalikku saare kogukonda mõistva suhtumise ja hea valmisoleku eest. See on ülimalt oluline saare toimepidevuse tagamisel,“ sõnab Visnapuu.
Kopteriteenust tellib Viimsi vald juhul, kui laevaliiklus katkeb pikemaks ajaks ja saare varustamisega tekib suuremaid probleeme. Praegu pole Visnapuu arvates veel kopteri tellimiseks vajadust olnud.
Kopteri kaupade veovõime on väga piiratud, samuti reisijate arv, mistõttu pingutatakse niikaua kui võimalik laevaühenduse hoidmise nimel. Ühenduse katkemise korral on vald valmis tellima kopteriteenust, valmis hoitakse ka vajalikud kopteri maandumise alad.
Jääolud, mis takistavad Prangli ja mandri vahelise ühenduse hoidmist, ei tule vallale ootamatult ning praegusele laevaliini käitajale on teenusehankega ette nähtud, et vajaduse korral tellib käitaja appi jäälõhkuja.
Paraku ei saa madala veetaseme ja massiivse rüsijää korral ka jäälõhkujat kasutada. Ning kui laevaühendus päriselt katkeb, saabki vald tellida kopteriühenduse kas riigilt ametiabi korras või erakäitajatelt. Kindlasti aitaks Prangliga ühendust tagada kõrgema jääklassiga reisilaev, kuid lähiaastatel riigilt Wrangöle asenduslaeva oodata ei ole.
Prangli elanikud koostasid veebruari alguses abipalve kirja, kuid valitsusele seda ära ei saatnud. Avaldame selle originaalkujul.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (386)