Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel selgitab, mida see lemmikloomapidajale tähendab.
Praegu on koerte ja kasside kohta arvestuse pidamine ja nende märgistamise täpsemate nõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste korraldada.
Paljud omavalitsused on otsustanud nõuda koerte kiibistamist ja registreerimist, kuid sama ei kehti alati kasside puhul. Nimelt on Eesti 79 omavalitsusest tervelt 67 kehtestanud kohustuse kiibistada koerad, kuid nõue kiibistada ka kassid kehtib vaid umbes pooltes omavalitsustest. See tähendab, et praegu kehtib Eesti elanikkonnast u 93 protsendile kohustus kiibistada oma koer, kuid vaid u 79 protsendile kohustus kiibistada oma kass.
Kuna praegune süsteem on omavalitsuste vahel killustunud, siis on vaja terviklikku lähenemist, et tagada meie lemmikloomade heaolu ja omaniku juurest lahti pääsemise korral kiire tee tagasi koju.
Millised lemmikloomad tuleb kiibistada ja registreerida? Ja miks just need loomad?
Edaspidi tuleb kiibistada ja registreerida kõik Eestis peetavad koerad, kassid ja valgetuhkrud. Omavalitsuste kasutatavate registrite andmetel peetakse neid loomi Eestis lemmikloomana kõige rohkem. Samuti kehtib neile liikidele marutaudivastase vaktsineerimise kohustus. Lemmikloomade arvukuse alusel on võimalik hinnata ka vaktsineerimise ulatust ning vajadusel plaanida täiendavaid tegevusi, sh teavitustööd, Eestis marutaudiohu maandamiseks.
Varjupaikades on arvukalt koeri ja veel arvukamalt kasse, kellest paljudel on tõenäoliselt kusagil omanik olemas. Paraku on praegu pea võimatu looma omanik tuvastada ja lemmikloom talle tagastada, kui selleks vajalikud andmed registrist puuduvad.