Tallinna linnavalitsus võttis 27. jaanuaril vastu Tallinna sadamaala planeeringu, mis võimaldaks Tallinna Sadamale kuuluval maal alustada ulatuslikku kinnisvaraarendust.
Et planeering kehtima hakkaks, peab selle ka vastu võtma linnavolikogu. Neljapäevasel Tallinna linnavolikogu istungil oligi planeeringu kehtestamine volikogu päevakorras.
Kui istung Tallinna Sadama planeeringuteni jõudis, teatas endine Tallinna linnapea, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski, et ta taandab ennast otsuse arutamiselt, sest ta on teadlik enda majanduslikust huvist, mis võib mõjutada seda otsust korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
Tallinna Sadamal on kokku 263 miljonit aktsiat, millest Jevgeni Ossinovskile kuulub 0,0031 protsenti ehk 8143 aktsiat ja tema isale Oleg Ossinovskile 0,12 protsenti ehk 320 377 aktsiat. Reede seisuga on aktsia hind pisut alla 1,5 euro.
Ossinovski avaldusele järgnesid samasisulise avaldusega parteikaaslased Joosep Vimm (100 aktsiat), Lauri Paeveer (3926 aktsiat), Madle Lippus (endale aktsiaid ei kuulu), Kaarel Oja (500 aktsiat) ja erakonna Parempoolsed liige Raul Ennus (talle kuulub 3000 aktsiat läbi tema firma Helesinine OÜ).
Opositsiooni esindajate taandumine mõne tuhande aktsia omamise tõttu vihjas, et linnavalitsuse liikmed, kellele samuti Tallinna Sadama aktsiaid kuulus, käitusid 27. jaanuaril detailplaneeringut heaks kiites valesti.
Nimelt kuulub isamaalase Kristjan Järvani isale Aare Järvanile 2903 Tallinna Sadama aktsiat ja planeeringu kehtestamist vedanud keskerakondlasele Tiit Terikule 3110 Tallinna Sadama aktsiat.
Kui lähtuda opositsiooni viitest, siis oleksid linnavalituse liikmed pidanud ennast otsusest taandama, et toimingupiirangut mitte rikkuda.
Volikogu analüüs
Linnavolikogu istungil soovis teemat kommenteerida ka volikogu õigusnõunik Kristiina Must. Ta ütles istungil, et tema hinnangul Tallinna Sadama puhul volikogu liikmetel põhjust end taandada ei ole.
“Endaga seotud isikute suhtes ei tohi otsuseid vastu võtta. Kuid korruptsioonivastase seaduse mõistes seotud isik on selline juriidiline isik, kui te olete selle juriidilise isiku nõukogus või juhatuses või omate vähemalt kümmet protsenti sellest juriidilisest isikust, siis te peate ta taandama,” ütles Must.
“Nii et kõik aktsionärid, kui te omate üle kümne protsendi Tallinna Sadama aktsiatest, siis palun taandage ennast,” lisas Must.
Mustale vaidles vastu Jevgeni Ossinovski, kes ütles, et tema küsitud justiitsministeeriumi õiguslik analüüs on vastupidine ja kümne protsendi piir ei ole tingimata oluline.
Justiitsministeeriumi vaade
Justiits- ja digiministeeriumi korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa ütleski, et tegelikult tuleb iga olukorda eraldi kaaluda ja selgelt ühest piirväärtust ei ole. Samas ei tähenda see ka seda, et iga börsifirma aktsionär end kohe avalikest otsustest taandama peaks.
“Asjakohane on arvesse võtta eelkõige osaluse suurust, äriühingu mastaapi ja aktsionäride ringi hajutatust, otsuse tegelikku ja prognoositavat mõju ettevõtte väärtusele ning mõju intensiivsust – see tähendab, kas see on ametiisiku jaoks isiklikult arvestatav ja varaliselt tajutav,” rääkis Kruusmaa.
Tema sõnul on ka napp kohtupraktika jõudnud samale tulemusele. “Ei saa üksnes väikest – ja eriti marginaalset – alla kümne protsendi suurust osalust pidada automaatselt selliseks majanduslikuks huviks, mis võib otsust mõjutada,” ütles Kruusmaa.
“Olukorras, kus ametiisikule kuulub suure börsiettevõtte väga väike osalus, näiteks 0,0012 protsenti, ning otsus puudutab üksikut projekti, mille mõju aktsia hinnale on kaudne ja ebamäärane ning sõltub paljudest turufaktoritest, ei pruugi tegemist olla sellise majandusliku huviga, mis objektiivselt võiks otsust mõjutada,” lisas ta.
“Sellisel juhul ei ole toimingupiirangu rakendumine automaatne. Vajalik on konkreetse olukorra juhtumipõhine hindamine ning kirjeldatud asjaoludel võib majanduslik huvi olla sisuliselt marginaalne ning toimingupiirang ei kohaldu,” märkis Kruusmaa.
Volikogu analüüsib
Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart tegi igaks juhuks ettepaneku Tallinna Sadama detailplaneeringu volikogus vastu võtmine edasi lükata ja hankida õigusanalüüs selgitamaks, kas asja otsustavad linnavalitsuse ja -volikogu liikmed peaksid end taandama.
Eelnõu esitaja Tiit Terik võttis enda päevakorrapunkti tagasi.
Kõlvart ütles reedel ERR-ile, et kavas on detailplaneeringud kindlasti vastu võtta. Abilinnapea sõnul võiks see juhtuda kahe nädala pärast volikogu järgmisel istungil.
Teriku aktsiad
Kogu asja juures on veel üks huvitav nüanss. Keskerakondlasest abilinnapeale Tiit Terikule on aastaid kuulunud 3000 Tallinna Sadama aktsiat. Viimase kuu aja jooksul on ta ostnud juurde vee 110 aktsiat.
Ise ütles ta, et ostis aktsiad 28. jaanuaril ehk päev peale linnavalitsuse istungit. “Mingilt positsioonilt tuli vaba vahend ja siis, et mitte seda niisama hoida, siis panin selle oma olemasolevatesse positsioonidesse,” märkis Terik.
Teriku sõnul ostis ta 110 Tallinna Sadama aktsiat 150,04 euro eest. See teeb aktsia keskmiseks hinnaks 1,364 eurot.
Samas, peale Tallinna linnavalitsuse teisipäevast otsust kauplemine Tallinna Sadama aktsiaga hoogustus ja ka selle hind börsil tõusis. Teisipäevale eelnenud nädalal kauples ettevõtte aktsia 1,36 euro ümbruses, peale seda enam mitte.
Tallinna börsi statistika kohaselt avanes aktsia kolmapäeval 1,386 euro tasemel, päeva keskel ulatus aktsia hind 1,384 eurost aktsia kohta 1,426 euroni aktsia kohta.
Kuidas Terik sellisel turul 1,364 euroga aktsia eest 110 aktsiat ostis, ei ole selge.
Tegu on küll rahalises mõttes marginaalse tehinguga, samas kui Terik oleks selle teinud veel enne, kui linnavalitsus detailplaneeringu vastu võtmisest teada andis, 27. jaanuari lõuna paiku, võiks see olla siseteabe alusel kauplemine.
Siseteabe alusel kauplemine jällegi võib olla karistatav. Samas, kui Terik ostis aktsiad pärast teadaannet, probleemi ei oleks.
Palvele tehingu tegemise aega täpsustada, Terik artikli ilmumise ajaks veel vastanud ei olnud. Küll aga saatis ta sõnumi, et lasi linna juristidel tehingut hinnata ja nemad rikkumist ei näinud.