Töös eelnõu järgi saaksid teise ja kolmanda astme abipolitseinikud õiguse peatada sõiduki eravärvides autost nüüd ka iseseisvalt tegutsedes. Praegu ei tohi nad seda ilma politseiametnikuta teha.
Neljapäeval läks kooskõlastusringile abipolitseiniku seaduse eelnõu, millega plaanib siseministeerium abipolitseinikke laiemalt rakendada ning neid ka paremini välja õpetada. Muu hulgas saaksid ka teise ja kolmanda astme abipolitseinikud õiguse erandjuhul sundpeatada sõiduk eravärvides autost, kandmata vormiriietust ning ilma politseiametniku kohalolu ja korralduseta.
Siseministeeriumi kriminaal- ja korrakaitsepoliitika nõuniku Nurmely Mitrahovitši sõnul ei tähenda muudatus, et kõik abipolitseinikud hakkavad seda võimalust kasutama.
“Nii need abipolitseinikud, kes tegutsevad koos politseiametnikuga või ka iseseisvalt, tegutsevad alati politsei juhendamisel, politsei kaasamisel,” rõhutas Mitrahovitš. “Ei saa olla, et ma täna mõtlen, et ilus ilm ning lähen ja hakkan siin ise midagi toimetama. Nad alati saavad oma ülesande politseilt,” ütles ta.
Enamasti teeb politsei liiklusjärelevalvet avalikult ehk politseivärvides alarmsõidukiga, kuid liiklusseadus lubab seda teha ka varjatult ehk erasõidukiga.
“Vahel võib vaja olla kombineeritud liiklusjärelevalvet, kus üks sõiduk on eravärvides. Näiteks vaatab, kas keegi räägib mobiiltelefoniga linnas, mida tegelikult teha ei tohi, ja natuke eemal on politseivärvides sõiduk, mis ta kinni peab. Nüüd abipolitseinikele see võimalus ja õigus antakse,” sõnas Mitrahovitš.
Tema sõnul tegutseb Eestis praegu ligi 1300 abipolitseinikku, kellest neljandik ehk umbes 300 tohib iseseisvalt tegutseda.
Samuti saaksid valmiva seaduse järgi abipolitseinikud määrata inimese joovet kohapeal lisaks indikaatorvahendile ka tõendusliku alkomeetriga – nii üksi kui ka koos politseinikuga. Praegu puudub abipolitseinikul igasugune õigus mõõta joovet täpsema alkomeetriga, ka koos politseiametnikuga. Mitrahovitši sõnul hakataksegi neid seepärast paremini välja õpetama. Praegu on abipolitseiniku esmane õpe kuni 40 akadeemilist tundi.
“See sisaldab natukene praktilist harjutust ja teoreetilist poolt – tulevikus mahud suurenevad,” ütles Mitrahovitš. Sisekaitseakadeemia hakkab õpet abipolitseinikele pakkuma. “Nad saavad rohkem teadmisi ja oskusi, aga eelkõige praktilist harjutamist,” kirjeldas ta.
Siseministeerium saatis abipolitseiniku seaduseelnõu ringile ka juba läinud septembris, kuid siis justiitsministeerium seda ei kooskõlastanud. Eelnõus ei olnud toona tasakaalus abipolitseinikuks kandideerija tausta kontrollimine ja inimese privaatsus, ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.
“Tuleb vaadata, et me inimeste taustakontrolliga liiga ulatuslikult ei sekkuks nende eraellu – ja sel põhjusel me eelmisel aastal tõstatasimegi küsimused, kui palju andmeid ja millistest allikatest on vaja inimese kohta teada selleks, et veenduda, et ta sobib abipolitseinikuks,” selgitas Lutterus. “Näiteks, kas on vaja kontrollida abipolitseinikuks kandideerija lähedaste andmeid või mida tähendaks sotsiaalmeedia andmete kontroll,” sõnas ta.
Lutterus ütles, et loodetavasti on nende kriitika eelnõu uues versioonis arvesse võetud, lisades, et justiitsministeerium ei ole veel jõudnud sellega tutvuda.