„Mul tulevad pisarad silma, kui mõtlen sellest lapsest,“ tunnistab korteriomanik, meenutades perekonda, kes nende korterisse elama asus. „See laps on minu vanema poja vanune ja mul läheb süda pahaks, kui mõtlen, et tema isa on surnud ja tal ei ole kindlat kodu, kus ta saaks end turvaliselt tunda.“
Korteri omanikud ei osanud kuidagi sellist olukorda ette näha. Alguses tundus kõik tavapärane. Korter läks üürile noorele perele, kus mõlemad täiskasvanud käisid tööl. Omaniku sõnul polnud pere küll pealtnäha väga õnnelik, kuid ta lootis, et väike tütar paneb vanemaid pingutama ja viisakalt käituma. Seda aga ei juhtunud.
Oled juba tellija?Logi sisse