Sulgumised, mida võib silmata pealinna tänavatest Vladivostokini 6500 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani ääres, osutavad Venemaa 2,8 triljoni dollarise majanduse märgavavale aeglustumisele, kirjutab Reuters – mis siiani oli Lääne sanktsioonidele vaatamata osutunud vägagi vintskeks.
BonCafe pagaritöökojas Moskva edelaosas on riiulid tühjad ning kohvimasin vakka. Omanik Jekaterina Oreškina (39) istub keset tolmurulle ning nutab taga luhtunud äri.
«Kui me uksed avasime, siis me sellist allakäiku ei oodanud,» ütles Reutersile Oreškina, kes omab tervet selliste restoranide ketti.
Oreškina jaoks osutus viimaseks piisaks niigi traditsiooniliselt unine jaanuar, mil kulud raketine kerkisid – põhjuseks koostisosade 50-protsendiline tõus, kõrge rent ning rängemad maksud. Ta pani pagaritöökoja kinni, aga jättis teised kohvikud esialgu käima.
Nende peamine tõmbenumber on Napoleoni kook, mis sai nime 1812. aastal Venemaad vallutama saabunud Prantsuse keisri järgi. Kook maksab 2850 rubla kilo ehk 300 rubla viilakas – vastavalt 37 ja 4 dollarit.
Paljud venelased on aga selliste väljaminekute pealt tagasi tõmmanud, ning eriti väljas söömise arvelt.
Venelased pingutavad püksirihma
Nutikate majandusmeeste ja -naiste juhtimisel on Venemaa suutnud viimased neli aastat näidata paremat keskmist majanduskasvu kui eurotsoon, kuigi neil on kaelas oma 24 000 Lääne sanktsiooni.
Siiski on kõrged intressimäärad, maksutõusud, hinnakasv ja Vene toornafta 20 dollarine hinnaalandus hakanud nõudma oma lõivu – isegi Moskvas, üüratus 22 miljoni elanikuga linnastus, mis on olnud sõjamõjude eest suhteliselt isoleeritud.
«Üürile anda» sildid on pealinna müügipindade akendel üldlevinud. Uute kaubikute ja pikapite müük, mis jaemüügist ja ehitussektorist hea pildi annab, kukkus mullu 38 protsendi võrra 147 000 sõiduki peale ning langus on jätkunud ka tänavu, ütleb Autostat.