Riigikogu riigikaitsekomisjoni Reformierakonna ja Eesti 200 liikmetest rahvasaadikud surusid niinimetatud kriisiseaduse eelnõusse sisse muudatused, mida reformierakondlastest ja Eesti 200lastest koosnev võimuliit ei soovi näha, kirjutas Postimees varem. Postimehe juhtkiri märkis, et «valitsuskoalitsioon tegeleb antud eelnõu osas ilmselgelt peenhäälestamisega ning on seda õigupoolest teinud juba aastaid.»
2023. aastal oli seaduseelnõu kooskõlastusringile saatmiseks valmis ja kindralite ettepanekud olid Peterkopi sõnul laual sellest varemgi. Endise riigisekretäri sõnul võeti toonase riigikaitsekomisjoni ettepanekuid umbes 70-80 protsendi ulatuses seaduse loomisel ka arvesse. Küll aga oli lahkarvamusi juba ka toona.
Kuivõrd seaduse valguses on tekkinud arutelu sellest, kes mis tasandil täpsemalt koordineerima peaks, siis Peterkopi sõnul ei ole mõistlik näiteks maavanemate kohtade loomisega edasi minna: «Meie riik on edasi arenenud ja milline eilne päev oli – seda ei maksa tagasi tuua. See on võib-olla küll kindralite kogemus, et see kunagi nii oli, aga see ei tähenda, et see tänapäeval lahendus on.»
«Ma loodan ja palun poliitikutelt piisavat vastutustunnet. See suur seadus lahendab nii palju olulisi asju! Nüüd jooksutada ta kinni või võtta tagasi nende mõne asja pärast… See on vastutustundetu praeguses olukorras,» sõnas Peterkop, lisades, et riigikaitse saab tõsise hoobi, kui seadust vastu ei võeta.