Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhtivspetsialist Külli Loodla ütles, et viimati enne seda oli Viljandi ilmajaam õhusooja mõõtnud 29. detsembri hommikul kella nelja ja seitsme vahel, kui maksimumnäit kerkis ühe pügalani. Seejärel hakkas minema külmemaks ning tolle ööpäeva miinimumi ehk –4,3 kraadi fikseeris jaam õhtul kella seitsme ja kaheksa vahel.
Sealt edasi püsis õhutemperatuur Viljandis pidevalt alla nullkraadi kuni 21. veebruari pärastlõunani, mil kella 14 ja 16 vahel fikseeris ilmajaam maksimaalseks õhutemperatuuriks null kraadi. Nulli ette aga miinusmärk ei käi ja nõnda sai miinusperiood läbi.
Seega kui arvestada kõnealust ajavahemikku alates esimesest «täiskülmast» päevast kuni viimase niisuguse päeva lõpuni, kestis miinusperiood 30. detsembrist 20. veebruarini ehk 53 päeva.
Rekordini nii pikk külmaaeg siiski ei ulatu. Loodla andmetel kestis viimati veel kauem ehk 55 päeva sulata periood Viljandis 2009. aasta 30. detsembrist 2010. aasta 22. veebruarini ja 69 päeva külma oli 1995. aasta 18. detsembrist 1996. aasta 24. veebruarini.
Viljandi ja ühtlasi kogu Eesti rekord on keskkonnaagentuuri andmeil aga 90 järjestikust miinuspäeva. Nõnda pikk külmaperiood vältas 1941. aasta 24. detsembrist 1942. aasta 23. märtsini. Nagu Loodla lisas, ei saa samas välistada võimalust, et sõja ajal võis mõõtmistes esineda ebatäpsusi.
Lõppeva talve külmarekord nii Viljandis kui Eestis tervikuna mõõdeti 1. veebruari hommikul. Viljandi ilmajaam fikseeris minimaalseks õhutemperatuuriks –23,7 kraadi ja Jõgeva kogu Eesti äärmuseks –28,3 kraadi.