«Hilistes kaheksakümnendates dirigent Neeme Järvi suudab kas või autoremondi käsiraamatu huvitavaks mängida ning Göteborgi sümfooniaorkester teeb kõik, mis suudab, et viimne kui noot oma rahvuslikult heliloojalt maksimaalselt kuulaja ette tuua, kirjutab kriitik Norman Lebrecht. «Heliplaadi tegelik staar on aga metsalindudest lugu pidav soomlasest naaber, helilooja Einojuhani Rautavaara. Tema reputatsioon selle teose tulemusena kahtlemata kasvab.»
