«See eelnõu on osa pettustevastasest tegevuskavast, mida valitsus on pannud koordineerima rahandusministeeriumi. Saan kinnitada, et nii riik kui ka erasektor on pettuste muret võtnud väga tõsiselt,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus inimesi mõjutatakse pettusega tegema suuri ülekandeid – näiteks sõnumi- või telefonipettuste kaudu. Sageli avastatakse pettus alles siis, kui raha on juba pöördumatult edasi kantud.
Eelnõu kohaselt võib pank põhjendatud pettusekahtluse korral maksetehingu ajutiselt peatada asjaolude kontrollimiseks. Sekkumine peab tuginema kindlatele riskinäitajatele ja olema ajutine – inimesega võetakse ühendust ja selgitatakse välja, kas ta ikka soovib ülekannet teha. Kui ei soovi, ülekannet ei tehta.
Lisaks antakse pankadele õigus jagada pettuste tõkestamiseks vajalikku teavet nii omavahel kui ka politsei- ja piirivalveameti ning riigi infosüsteemi ametiga. Sealhulgas võib jagada teavet ka võimalike pettusekatsete ja kasutatavate manipuleerimisvõtete kohta. See kõik võimaldab senisest kiiremini reageerida ja kahju ära hoida.
«Need kaks muudatust – esiteks, tehingu ajutine peatamine koos õigusega jätta see pettuse korral tegemata ning teiseks, sihipärane infovahetus – annavad pankadele tugevamad tööriistad pettuste kiiremaks avastamiseks ja tõkestamiseks. Samas on seatud selged piirid, mis kaitsevad ausate klientide õigusi,» ütles asekantsler Evelyn Liivamägi.
Finantspettused on tõsine probleem – mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. See on peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2026.