Kaasatud 30 miljoni euroga on ettevõttel plaanis:

  • rajada Euroopa Liitu kaks suurtootmisüksust, millest kummagi võimekus oleks kuni 100 raketti päevas;

  • tagada kriitiliste komponentide varud ja tarnekindlus;

  • luua Euroopa Liidus sõltumatu rakettmootorite ja lõhkepeade tootmisvõimekus;

  • laiendada arendus- ja insenerimeeskondi Saksamaal ning Suurbritannias.

Frankenburgi asutaja ja nõukogu esimehe Taavi Madibergi sõnul vajab Euroopa kaitsetööstus sarnast murrangut, mida tegi kosmosetööstuses SpaceX. „Minu eesmärk on ehitada globaalne raketitööstuse liider, mis pakub madalamaid kulusid ja kõrgemat sooritusvõimet kui senised USA või Hiina suured tegijad,“ ütles Madiberk. Täna on ettevõtte fookuses droonitõrjeraketid, kuid pikas plaanis soovitakse katta kogu raketiarsenali spekter.

Ka Kusti Salm, Frankenburg Technologiese tegevjuht lisas, et Euroopa heidutusprobleem ei seisne ainult eelarves, vaid kättesaadavuses. „Sa ei saa heidutada süsteemidega, mida on liiga vähe, mida on liiga aeglane asendada või mida on massiliseks kasutamiseks liiga kallis toota. Frankenburg on loodud taastama kiirust, mastaapsust ja jätkusuutlikkust. See investeering võimaldab meil panna missiooni taha reaalse tööstusliku võimekuse ja ehitada raketisüsteeme, mida Euroopa jõuab tegelikult ka osta ja toota, tõdes Salm.

Investeeringut juhtinud riskikapitalifondi Plural partner Sten Tamkivi märkis, et olukorras, kus vastane võib rünnata kümnete tuhandete droonidega, peab kaitse olema odav ja miljonites ühikutes kättesaadav. Tema sõnul ühendab Frankenburgi meeskond süvitsi mineva kaitsevaldkonna kompetentsi idufirmadele omase kiire tegutsemisviisiga.

Koos värske investeeringuga on Frankenburg Technologies tänaseks kaasanud kokku 40 miljonit eurot kapitali. Peale A-seeria põhiinvestorite on ettevõtte toetajate ringis mitmed nimekad Euroopa tehnoloogia- ja tööstusvaldkonna tegijad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)