Georgia Ülikooli tunnustatud religiooni- ja juuraprofessor Jace Weaver ütles ajakirjale Forbes, et tema veinikanguse standard on olnud kogu aeg 12 kraadi, aga nüüd on sellised veinid haruldased.

«Rääkisin kohaliku eksperdiga, kes kinnitas, et asi on kliimamuutuses.»

Portaal Liquor.com kirjutab, et isegi kõige pisem keskmise temperatuuri kõrvalekalle võib viia selleni, et veinide alkoholisisaldus on ühe kuni kahe kraadi võrra kangem.

Londonis asuva rahvusvahelise veinibörsi Liv-exi uuring veinide viimase 30 aasta aasta alkoholisisalduse kohta näitas, et California, Piedmonti, Toscana ja Bordeaux’ veinide keskmine alkoholisisaldus oli aastatel 2010 kuni 2019 kõrgem kui eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel.

Bordeaux’ veinide kangus on kerkinud 12,5 kuni 13 protsendiliselt alkoholisisalduselt üheksakümnendatel aastatel selle sajandi esimesel kümnendil13,5 kuni 14 kraadini, California roosade veinide keskmine alkoholisisaldus 13,5 kraadilt üle 14 kraadini.

Selle aasta mais avaldatud uurimistöös selgus, et viinamarjaistandustes üle kogu maailma suruvad tõusvad temperatuurid ja äärmuslikud ilmastikunähtused kasvuperioodi enneolematul määral kokku.

British Columbia ülikooli, Agrotööstuse, toidu ja keskkonnauurimise instituudi INRAE ja Institut Agro ühine uurimistöös tuldi järeldusele, et viimase 70 aastaga on viinamarjakasvanduste piirkonna temperatuur soojenenud 100 lisakraadi võrra (ilmselt aastas- T.O.), kirjutab portaal internationalwinechallenge.com.

«Suurimat mõju tunnetab Euroopa, kus alates 1980ndatest aastatest on kontinendi piirkondade temperatuur kerkinud 2,5 kraadi võrra,» kommenteeris väljaandele uuringu vanemautor Elizabeth Wolkovich. «Seda tüüpi muutused võivad mõjutada saagikoristuse aega, marjade küpsemist ja seetõttu ka veini maitset,» lisas ta.

Selle mõju võib olla üsna tugev. Viinamarjad, mis kunagi küpsesid rahuldavalt võivad nüüd kergesti üleküpseda, saada liigset päikesepaistet või nende happelisus võib kahaneda.

Teadusajakirjas Nature 2024. aastal ilmunud ülevaatest selgus, et viinamarjade koristamine toimub kaks kuni kolm nädalat varem kui kümnend tagasi.