2013. aastal müügile tulnud kolmanda põlvkonna Octavia osutus uuena tõeliseks menukiks. Neid kasutati palju nii taksode, ettevõtete ametiautode kui ka peresõidukitena.
Uuena trügis Škoda väikekeskklassi autode võrdlustestides kõrgetele kohtadele. Juhitavus polnud küll päris võrdne Volkswagen Golfiga, kuid ületas Jaapani ja Korea rivaale. Üldistelt kasutusomadustelt edestas see aga enamasti teisi ja kuna selle aja Octaviad maksid uuena üsna vähe, eelistatigi seda väga hea hinna-omaduste ja ka eeldatava kvaliteedi suhte pärast.
Octavia tehnika on osutunud töökindlaks. Kuigi ette on tulnud üksikuid remonte, pole Octavial kalleid tüüpvigu. Enim probleeme valmistab rooste ning kuna selle põlvkonna autod kipuvad olema nüüd juba 10 ja enam aastat vanad, süveneb see ajapikku.
Ülipraktiline, aga roostetab
Kere puhul jätkas Škoda sama liini nagu varemgi: valikus olid luukpära ja universaal. Mõlemad on väga praktilised ning Octavia on kahtlemata väikekeskklassi üks ruumikamaid autosid. Võrreldes eelkäijaga lisandus tagaistmel jalaruumi enam kui 4 sentimeetrit ning õlaruumigi laiendati nii esi- kui tagaistmeil paari-kolme sentimeetri jagu. Neljakesi mahub Octaviasse ära lahedalt ka nii, et igaüks veab kaasa pagasit.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)