Kaasatud kapitali kasutatakse selleks, et käivitada rakettide tootmine mitmes asukohas, sealhulgas rajada kaks masstootmisüksust Euroopa Liidus. Lisaks kindlustatakse pika tarneajaga komponentide saadavus ja tootmisvaru, luuakse raketimootorite ja lõhkepeade tootmisvõimekus ELi piires ning kasvatatakse inseneri-, ohutus-, kvaliteedi- ja ekspordikontrolli meeskondi.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul kinnitab investeering Frankenburg Technologiesesse, et Eestis on võimalik luua nii Eesti riigikaitsele kui ka tervele Euroopale kriitilisi võimeid.
«Oluline on ka see, et ettevõttel on plaan rajada tootmisvõimekus Eestisse Pärnu kaitsetööstusparki, mis aitab tuua siia juurde kõrgtehnoloogilisi töökohti ja teadmisi. Frankenburg on hea näide sellest, kuidas riik saab tööstuse arengut toetada nii vajaliku infrastruktuuri loomise kui ka sihitud investeeringutega,» kommenteeris minister.
Euroopa õhuruumi julgeolek on muutunud kriitiliseks küsimuseks. Vaenulikke ründevahendeid, näiteks droone, on võimalik toota odavalt ja massiliselt. Samas on nende vastu kasutatavad tõrjeraketid kallid, nende tootmine võtab kaua aega ning neid ei jätku suurtes kogustes. Frankenburg Technologies arendab taskukohaseid raketisüsteeme, mida saab toota kiiresti ja suures mahus, et sihtmärkide tõrjumine ei maksaks kordades rohkem kui rünnak ise.
«Euroopa heidutusprobleem ei ole ainult eelarvetes, vaid kättesaadavuses. Sa ei saa tõrjuda rünnakuid süsteemidega, mida on liiga vähe, mida on liiga aeglane asendada või mis on liiga kallid, et neid suures mahus kasutada,» ütles Frankenburg Technologies tegevjuht Kusti Salm. «Frankenburg loodi, et tuua raketitõrjesse tagasi kiirus, maht ja jätkusuutlikkus. Kaasatud kapital võimaldab meil ehitada päris tootmisvõimekuse ja luua raketisüsteeme, mida Euroopa saab endale lubada kasutada ja suures mahus toota,» lisas ta.