ASi E-Piim Tootmine juhatus esitas veebruari keskel, ilma omanikke, liikmeid, nõukogu ja võlausaldajaid informeerimata, kohtule pankrotiavalduse. Ajutised pankrotihaldurid on määratud ning suure tõenäosusega jätkub ASi
E-Piim Tootmine aastatepikkune omandivõitlus pankrotiprotsessi käigus. Sellega on ka ühistu liikmete huvide kaitse kolmas sammas ehk 73% ASi E-Piim Tootmine aktsiatest juhtkonnapoolse otsusega hävitatud.
Viis vaatenurka E-Piima kriisile
Endine E-Piima juht Jaanus Murakas rääkis oma nägemuse, kuidas ettevõte liikus mõne kuuga tõusust lõppmängu. Maa Elu uuris ka teistelt osapooltelt, kuidas nemad E-Piimaga toimuvat näevad. Nii saame lisaks Muraka omale veel viis vaatenurka meie piimanduse lipulaeva raputava kriisi kohta.
Üks
SCE E-Piima nõukogu esimees Kaja Piirfeldt rõhutas, et osa E-Piima endise juhi Jaanus Murakase hinnanguid on ekslikud ning osa hinnangulised. Viidates käimasolevale ettevõttesisesele uurimisele juhtis ta ka tähelepanu juhtorganite liikmetele laienevale konfidentsiaalsuskohustusele.
„Näiteks on vale väide, et nõukogu ei kinnitanud ettevõtte eelarvet. Otsisin spetsiaalselt välja AS E-Piim Toomine 2. detsembril 2024 toimunud nõukogu koosoleku protokolli ja seal on must-valgelt kirjas, et kuueteistkümnest koosolekul osalenud nõukogu liikmest hääletas viisteist ettevõtte 2025. aasta eelarve kinnitamise poolt,“ kirjutas Piirfeldt oma vastuses.
„Kindlasti on ka osa Murakase etteheidetest sügavalt tunnetuslikku laadi, näiteks kas nõukogu liikmete poolset küsimuste esitamist ja täpsustuste pärimist käsitleda juhatuse töösse sekkumisena või nõukogu liikme hoolsuskohustuse täitmisena,“ lisas Piirfeldt.
SCE E-Piim nõukogu esimehena juhtis ta tähelepanu, et nimetatud väited on esitanud ettevõtte endine juhatuse liige, kelle tegevus ettevõtte juhina on praegu ettevõttesisese uurimise all. „Teine oluline faktor on veel see, et äriseadustikust lähtuvalt laieneb ettevõtte tundlike siseandmete suhtes kehtiv konfidentsiaalsuskohustus nii praegustele kui endistele juhtorgani liikmetele,“ täpsustas Piirfedlt.
AS E-Piim Tootmine nõukogu ei pea Piirfeldti sõnutsi eetiliseks äriettevõtte siseasjade detailset lahkamist meedias. „Hetkel ja eriti veel enne siseuurimise raporti valmimist, ei saa ma hr Murakase väiteid detailsemalt kommenteerida,“ lisas ta.
Kaks
AS E-Piim Tootmise tegevjuhi Anti Orava sõnul ei saanud pankrotiavalduse esitamine tulla osapooltele üllatusena, sest kõik olid pidevalt kursis ja teadlikud, et kui olemasolevatel omanikel ei õnnestu pankrotivälist lahendust leida, on pankrot vältimatu.
Milline oli pankrotiavalduse esitamise eelne kommunikatsioon omanike, ühistu, nõukogu ja suuremate võlausaldajatega?
Anti Orav: Kõik osapooled olid pidevalt kursis ettevõtte finantsprobleemidega. Kõik olid teadlikud, et kui olemasolevatel omanikel ei õnnestu pankrotivälist lahendust leida, on pankrot vältimatu. Omanikud teavitasid ettevõtte juhatust 5. veebruaril läbirääkimiste ebaõnnestumisest mis oli signaaliks, et tuleb kaaluda teisi stsenaariume.
Kas enne pankrotiavalduse esitamist kaaluti saneerimist või muid alternatiivseid lahendusi?
AS E-Piim Tootmine juhatus eelistas ettevõtte finantsseisu parandamiseks eelkõige olemasolevate omanike vahelist kokkulepet ning kaalus alternatiivina nii saneerimist kui pankrotti. Pankrotiavalduse sisseandmine (selle ajastus) oli juhatuse liikme isiklik otsus kuna ettevõtte juhatuse liikmel on seadusest tulenev õigus ja kohustus seda teha.
Endine juht väidab, et piimalepingute üleviimine tootmisettevõttesse nõrgestas ühistut oluliselt. Kuidas teie seda sammu põhjendate?
Vajadus piimahanke ümberkorraldamiseks ja lepingute sõlmimiseks otse piimatootja ning AS E-Piim Tootmise vahel tulenes vajadusest tagada tootmine alates 2026. aasta jaanuarikuust piimaga, sest veel 2025. aasta detsembrikuus puudusid ühistul lepingud tootmise varustamiseks vajalikus minimaalses mahus, rääkimata ettevõtte aktsionäride lepingus kokkulepitud mahus. Seda tehti kokkuleppel ühistu juhatusega. AS E-Piim Tootmine pole kunagi meelitanud ühistu liikmeid otselepinguid sõlmima.
Kolm
SCE E-Piim juhatuse liige Peep Peterson kinnitas ühistu poolt, et kuigi raskused olid neile teada, polnud neil eelnevat infot pankrotiavalduse esitamise kohta. „Ühistu nõustus kommertspiima lepingute üleminekuga, kuna nende hinna jäikus oli põhjustanud olulise osa kriisist. Ühistu on seisukohal, et ühistu liikmete poolt toodetud piim peab tootmisesse liikuma ühistu kaudu vastavalt kehtivatele lepingutele,“ lisas ta.
Neli
Kõljala POÜ juhatuse esimehe ja endise Saaremaa Piimatööstuse nõukogu esimehe Tõnu Posti hinnangul on ühistuline mudel piimanduses jätkusuutlik, mida näitavad nii Valio, Arla kui ka Fronterra näited. Samas möönab ta, et Eesti piimatootjatele on praegune aeg valus ning hinnasurve puudutab ka neid, kes E-Piimaga otseselt seotud ei ole.
Post tõi välja, et ühistuline vorm piimanduses on kindlasti jätkusuutlik. „Kui vaadata naabrite juurde, siis on Valio ning Arla väga hästi toimivad ühistulised mudelid. Ning kaugemalt tuleb meelde Fronterra, mis toimib samuti tootjate omanduses oleva äri mudelina ja kõik on turgudel tugevad ettevõtmised,“ tõi ta näiteid.
Samas tõdes Post, et E-Piima osas on tal keeruline hinnangut anda, miks olukord selliseks kujunes. „Aga turutsükli paratamatus see kindlasti ei ole. Pigem olid ootused tööstuse ehitusel liiga optimistlikud, kus jäi vähe ruumi arvestusele, et riskid võivad realiseeruda,“ arutles ta.
Uus tööstus võiks ja peaks Posti hinnangul olema Eesti piimatootjaid koondav ettevõtmine. „Täna peab see tööstus leidma läbi pankroti protsessi uue koha piimanduses. Eesti piimatootmisele on see valus aeg, kus tegelikult saavad pihta läbi hinna kõik tootjad, sõltumata sellest, et ei olda antud tööstusega otseselt seotud,“ täpsustas ta.
Viis
AS E-Piim Tootmisele kohtu poolt määratud ajutiste pankrotihaldurite Indrek Lepsoo ja Olev Kuklase ülesanne on esmalt tagada vara säilimine. „Sealjuures püüame tagada, et tehas ei seiskuks ja et võlgnikul oleks võimalik tasuda jooksvad kulud tootmise käigus hoidmiseks,“ seisis toimetusele saadetud nende ühises kirjalikus vastuses.
Haldurid suhtlevad aktiivselt tegevjuhtkonnaga, tegelevad ettevõtte täpsema majandusseisu kindlakstegemisega ja koostavad kohtule vastava aruande. Kohus määras aruande esitamise tähtajaks 23. märtsi, aga arvestades seda, et tegemist on toimiva tootmisettevõttega, millel on igapäevased kulud ja tootmine, siis püüavad pankrotihaldurid võlgniku ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt esitada kohtule aruande esimesel võimalusel.