“Tunnetan hetke kordumatust,” alustas Aili Kiin oma tänukõnet. Ta rääkis, et on elu jooksul töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning klassijuhatajana kolmes koolis ning kui ta noore õpetajana püüdis välja tuua õpilaste loovust, siis kogemuste kasvades hakkas üha olulisemaks pidama keelt, sest loov mõtlemine avaldub just keele kaudu.
Pärast keskkooli lõpetamist asus Aili Kiini tööle toona saja õpilasega Lalsi kooli ning soe ja tihe side oma esimeste õpilastega on tal tänaseni säilinud. Pärast ülikooli lõpetamist kutsuti ta tööle toonasesse Viljandi 4. keskkooli, mis riigikorra muutumise järel muutus maagümnaasiumiks.
Seitse aastat, 1981–1988 töötas Kiin ka Viljandi rajooni haridusosakonnas koolide inspektori ja haridusosakonna juhataja asetäitjana.
2012. aastal asus ta tööle toona Eesti esimesse riigigümnaasiumisse Viljandis. “Korraldasime rohkelt üritusi, kuhu kutsusime Ugalat, kultuuriakadeemiat, kirjanikke ja teadlasi,” meenutas ta. Oma õpilastes püüdis ta äratada lugemishuvi.
Õpetajaametist pensionile suundus Aili Kiin pisut enam kui aasta tagasi.
Eesti aasta õpetaja tiitli pälvis Aili Kiin 2002. aastal, siis tähistas ta oma 50. juubelit ja 25. tööaastat. Õpetajaametit on Siberis küüditatute peres sündinud Kiin alati nimetanud oma kutsumuseks ja missiooniks. “Olen püüdnud töötada pühendumusega, et õpilasi ühiskonda kasvamisel aidata,” on ta Sakalale aastate eest öelnud.
Elutöö preemia nominente oli 40 kogu Eestist.