Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna nõunik Helen Köhler ütles ERR-ile, et teadlaste töörühm on uute riiklike üld- ja kutsehariduse õppekavade kontseptsiooni loomisega tegelenud alates eelmise aasta algusest. Ülevaatamist vajavad nii alusväärtused, kooli sihiseade, üldpädevused kui ka õpikäsitus.
“Varasemast olulisemaks on saanud individuaalsed õpiteed ja üldpädevuste omandamine. Rõhuasetuse muutust vajab kindlasti hindamissüsteem, mis peaks tulemuste mõõtmise kõrval keskenduma õppimise toetamisele,” tõi Köhler välja.
Köhler märkis, et 2011. aasta õppekavad ei arvesta ega saanudki kõikjal piisavalt arvestada näiteks koolivõrgu ja tööturu muutustest tulenevate vajadustega, samuti tehisintellektiga.
“Tuleb ka rõhutada rahvusvahelist suundumust, et vähemalt üldosa tasemel vajavad nii kutse- kui üldkeskhariduse suunal õppivad õpilased ühtset õppekava, et vältida edasisi ummikteid,” lisas Köhler.
Haridusminister Kristina Kallas ütles hiljuti “Reporteritunnis”, et praegu on käimas protsess, mida kirjeldati ka inimarengu aruandes, kus vana paradigma enam ei toimi ja uut enam ei ole.
“Olen seisukohal, et vaja on täiesti ümber mõtestada seda, mida me koolis õpime, kuidas me õpime, milline on see raam, millest me lähtume, kui me õpilasi ette valmistame eluks. See raam, mis ongi ju raamõppekava, on täna meie jaoks aegunud,” ütles Kallas.
Valikainete maht suureneb
Inimarengu aruanne tõi välja ka vajaduse lahutamistehete järele ehk kui aina on küsitud, mida kool peaks veel tegema, siis praegu tuleks aruande autorite hinnangul küsida, mida kool enam ei peaks tegema, sest iga uus haridusele lisanduv roll tuleb millegi arvelt.
Haridusministeeriumi õppekava valdkonna nõuniku kinnitusel on ka lahutamistehete peale mõeldud.
“Nagu mainitud, põhikooli tunnijaotuskavas tuleb teha rohkem ruumi valikainetele. Gümnaasiumis on see ruum juba täna olemas. Kaalume veel ka näiteks õppekavas läbivate teemade määratlusest loobumist, kuna üldpädevuste ja läbivate teemade seos ei ole terviku moodustamiseks piisavalt selge,” rääkis Köhler.
Õppekava ülesehitus jääb tema sõnul tõenäoliselt samaks, tugevdamist vajab aga rakenduslik pool: õppekava peab olema õpetaja oma – õpetaja peab tajuma seda toetava, mitte pealesuruva dokumendina.
“Õpetajate esindajad kaasatakse võimalikult varases faasis. Samas ei saa riik õppekava muutmiseks pöörduda õpetajate poole tühjade kätega, sellest tuleneb vajadus eelneva akadeemilise ettevalmistustöö järele,” selgitas Köhler.
Õppekavadega tegelev teadlaste töörühm koosneb Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ja veel mõne institutsiooni akadeemilised esindajatest, kokku on töörühmas kümme teadlast. Koostöös ministeeriumiga on nad pannud kokku tööversiooni õppekava üldversiooni põhimõtetest.
Köhler ütles, et uute õppekavadega soovib haridusministeerium anda õpetajale selgema ühiskondliku ja väärtusraami, piiritleda selgemalt kooli rolli ning siduda üldpädevused, kooliastmete pädevused ja ainekavad selgemaks tervikuks.
“Püüame luua tugevama järjepidevuse erinevate kooliastmete vahel. Üld- ja kutsehariduse õpilastel on tulevikus sõltumata haridusteest ühine alusraamistik, mis võimaldab pärast põhihariduse omandamist õpiradasid kergemini valida ja vahetada,” sõnas Köhler. “Põhikooli õppekavas peaks kindlasti olema vastavalt kooli omapärale rohkem ruumi valikainetele ning hindamine toetama õppimist.”
Uute õppekavade rakendamiseni läheb palju aastaid
Köhler tõdes, et õppekava on teema, mis puudutab kõiki inimesi ja mille osas paljud tahaksid arvamust avaldada. See võimalus saabubki peatselt, sest sellest aastast hakatakse kaasama eri huvirühmi, näiteks kohaliku hariduspoliitika kujundajaid, õpetajaid, koolijuhte, tööandjaid, töötajaid, lapsevanemaid ja õpilasi.
Uue õppekava kontseptsioon on praeguseks läbinud rahvusvahelise hindamise ja saanud tagasisidet. Köhler selgitas, et see on õppekava arenduses väga väärtuslik, sest võimaldab seda võrrelda Euroopa trendidega, vältida isoleeritud arendust ja aitab näha õppekava kui süsteemi.
Arendatava riikliku õppekava üldosa kavandit on arutatud tunnustatud Hollandi õppekavaeksperdi Jan van den Akkeriga.
“Ekspert jagab töörühma seisukohta, et õppekava arendus peab olema teaduspõhine ning esmalt tuleb keskenduda õppekava üldosale, misjärel saab liikuda ainevaldkondade ja detailsemate üksikasjade juurde,” lausus Köhler.
Tagasisides rõhutas Van den Akker Köhleri sõnul, et Eesti peaks säilitama tugeva ja laiapõhjalise riikliku õppekava, mis toetab rahvuslikku identiteeti, väärtusi ja põhimõtteid ning katab laia spektrit pädevusi ja õppeaineid.
Samuti soovitas ekspert läbi mõelda, kuidas Eesti õppekava suhestub Euroopa arengusuundadega ning milline on mõistlik riikliku ja koolitasandi vahekord, muu hulgas soovitas ta anda koolidele otsustamisel ja õppekava rakendamisel rohkem iseseisvust.
Eelmise aasta lõpuks valmis õppekava üldosa selgituskirja osa, mis koondab alusväärtuste, kooli sihiseade ja üldpädevuste küsimusi.
Selle aasta lõpuks lepitakse töörühmas kokku põhimõtted põhi- ja keskhariduse standardi koostamiseks. Väljatöötamist vajavad ka ainevaldkonna kavad, millega hakkab haridusministeerium tegelema 2027. aastal.
Praeguse plaani järgi võetakse uus õppekava täies mahus kasutusele aastal 2035. Nii suurt ajakulu põhjendas Köhler sellega, et enne uue õppekava täielikku rakendamist tuleb seda levinud maailmapraktika kohaselt ka katsetada ning see võtab oma aja.