„Eelmisel aastal tehti Tallinna korteriturul kuus keskmiselt 750 kinnisvaratehingut, mis ületab ligi 50ga pikaajalist keskmist. Kuigi tehinguid oli palju, siis hinnad püsisid pigem paigal. Arvestades, et tarbijakindlus ning palgad kerkivad, maksuküüru kaotamine jätab rohkem raha arvele ning ka üldised majandusnäitajad on tõusmas, siis kandub see tänavu ka kinnisvara hindadesse,“ ütles Subatšjus.
Tema sõnul tõusis Tallinnas asuva korteri keskmine pakkumishind aastaga ligi 8 protsenti, aga aktiivsete kuulutuste arv langes sama ajaga üle 5 protsendi. „Inimesed näevad, et odavamaks ei lähe, ja teevad ostuotsuse ära. Seda näitas ka jaanuari rekordilähedane ruutmeetri mediaanhind. Kinnisvara keskmine hinnatõus tuleb 2026. aastal 5–10 protsendi vahemikus ning pigem kerkivad uute korterite hinnad,“ nentis Subatšjus.
Pealinna uuest korterist on saanud luksuskaup
„Kui eelmisel aastal kasvas järelturukorterite müük ja hind, siis tänavune toob uusarendustele leevendust. Mullu moodustasid järelturu korterid kohati 90% kogu müügist, aga viimaste kuudega on see osakaal langenud ning võiks tänavu jõuda 80 : 20 suhteni. Kuna pealinna uuest korterist on saanud sisuliselt luksuskaup, siis võibki hinnavahe järelturuga jääda ka tulevikus 30–40% vahemikku,“ ennustas analüütik.
„Ostjad ootasid mitu aastat, et uute korterite hinnad alla tuleks, aga arendajad hoidsid taset ning viimaste kuude tehingud näitavad, et hinnad pigem tõusevad. Siiski on üks erinevus – kui seni arvestati uue korteri müügiperioodiks aasta, siis nüüd pigem kaks,“ ütles Subatšjus.
Ta lisas: „Mullu oli uue korteri ruutmeetri keskmine müügihind 4500 euro juures ning aasta lõpus tuli hüpe 4800 euroni. Trendi näitab ka see, et uutes valmis majades on ruutmeetri keskmine müügihind 4400 euro ümber, aga ehitamisel olevates hoonetes juba pea 4800 eurot, mis näitab, et hinnad enam alla ei tulegi ning pigem hoopis tõusevad,“ rääkis analüütik.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare